Intensiivset asesõna kasutatakse lause sees, et viidata teisele nimisõnale, mida nimetatakse eelkäijaks, et sellele rõhutada. See võib olla lause subjekt või objekt ja see esitatakse tavaliselt kohe koos lause eelkäijaga. Intensiivse asesõna lihtne näide on lauses “Ma ise kirjutasin selle luuletuse”, milles asesõna “mina ise” viitab subjektile “mina” ja rõhutab seda. Need asesõnad toimivad sarnaselt refleksiivsete asesõnadega, välja arvatud juhul, kui need on mõeldud millegi rõhutamiseks ja neid ei nõuta lauses.
Nagu mis tahes muud tüüpi asesõna, kasutatakse intensiivset asesõna lauses olevale nimisõnale viitamiseks. Need asesõnad moodustatakse isikliku asesõna kasutamisel ja sellele järelliide “-self” või “-selves” lisamisega, näiteks “mina” või “ise”. Sufiksit “-self” kasutatakse intensiivse asesõna puhul ainsuses, “-selves” aga mitmuse asesõnade puhul.
Kui lauses kasutatakse intensiivset asesõna, esitatakse see peaaegu alati vahetult enne või pärast eelsõna, millele see viitab. Tavaliselt esitatakse see pärast seda, näiteks “Kirjanik ise allkirjastas selle raamatu” või “Need tuletõrjujad ise ehitasid selle kodu uuesti üles”. Asesõnu “ise” ja “ise” kasutatakse vahetult pärast nimisõnafraase “Kirjanik” ja “Need tuletõrjujad”, millele need viitavad. Kuigi see on haruldane, võib eelsõna ees kasutada ka intensiivset asesõna, näiteks lauses “Ise, ma naudin head raamatut.”
Inglise keeles on piiratud arv intensiivseid asesõnu, mis koosnevad sõnadest “mina”, “sina”, “ise”, “tema” ja “ise” ainsuse vormide jaoks. Mitmuse vormid on “meie ise”, “teie” ja “ise” ning kõiki neid asesõnu, olenemata ainsuse või mitmuse vormist, kasutatakse samal viisil. Mõned inimesed võivad öelda “ise” või “ise”, kuid need on mitteametlikud sõnad ega ole inglise keeles intensiivse asesõna õiged vormid.
Intensiivse asesõna kasutusviis on üsna sarnane refleksiivse asesõnaga, kuid need toimivad üsna erinevalt. Kui intensiivsed asesõnad viitavad punkti rõhutamiseks kohe oma eelkäijale, siis refleksiivseid asesõnu kasutatakse selleks, et näidata, et mõni toiming sooritatakse lause subjektiga või selle jaoks. Refleksiivse asesõna näide on sõna “mina” tekstis “Ma viskasin palli endale”. Selle asemel, et viidata tagasi eelkäijale, et rõhutada selle identiteeti, kasutatakse asesõna näitamaks, et toimingu sooritas sama subjekt ja samal teemal. Refleksiivsed asesõnad kasutavad samu vorme kui intensiivsed ja seetõttu võivad need mõnikord inglise keele õppijate jaoks segadusse ajada.