Integreeriv psühholoogia on viis inimkäitumise põhjuste ja raviviiside uurimiseks teaduslike uuringute, vaimse juhendamise ja alternatiivmeditsiini kaudu. See psühholoogia vorm erineb traditsioonilisest kliinilisest psühholoogiast, mis kipub psüühikahäirete ravimisel tuginema peamiselt teadusele, nagu eksperimenteerimine ja ravimid. Integreerivat psühholoogiat praktiseerivad psühholoogid võtavad ravivõimaluste arutamisel tavaliselt arvesse patsiendi sotsiaalseid, kultuurilisi ja vaimseid tõekspidamisi.
Psühhoteraapia on sageli integreeriva psühholoogia üks peamisi aluseid. See on protsess, mille käigus psühholoog räägib patsiendiga, et saada rohkem teada tema käitumismustrite ja emotsioonide kohta, samuti mis tahes mineviku traumaatiliste või ennasthävitavate sündmuste kohta. Patsiendi konkreetseid kalduvusi tundma õppides saab psühholoog seejärel soovitada toimetulekustrateegiaid või muid ravivõimalusi, mis on kohandatud patsiendi jaoks kõige paremini sobivaks.
Kuigi integreeriv psühholoog võib soovitada patsiendil ravimeid võtta, kasutatakse seda sageli lisaks muudele ravivõtetele, mitte ainsa ravivõimalusena. Selle asemel, et keskenduda ainult patsiendi võimalikule aju keemilisele tasakaalustamatusele, võib integreeriv psühholoog rakendada meetodeid patsiendi heaolu parandamiseks alternatiivmeditsiini kaudu. Täpne programm varieerub tavaliselt sõltuvalt psühholoogist, kuid võib sisaldada lõõgastustehnikaid, nagu jooga, meditatsioon või hingamisharjutused. Psühholoog võib soovitada ka alternatiivset meditsiini, näiteks nõelravi, Hiina meditsiini tava, mis hõlmab nõelte nahka sisestamist, et avada blokeeritud energiaradu, mis arvatavasti põhjustavad vaimseid või füüsilisi häireid.
Religioossed patsiendid võivad valida teisistlikule integreerivale psühholoogiale spetsialiseerunud psühholoogid. Seda tüüpi psühholoogia põhineb patsiendi usuliste või vaimsete veendumuste kasutamisel, et aidata tal vaimsete või emotsionaalsete probleemidega toime tulla. Selle meetodi toetajad usuvad, et see on usulistele või vaimsetele patsientidele kasulikum kui ainult teaduslike ravivõimaluste kasutamine ning võib parandada moraali ja lootust. Psühholoog ei pea jagama patsiendi usulist kuuluvust, vaid pigem kasutab patsiendi konkreetseid tõekspidamisi, et aidata tal raskete asjadega toime tulla.
Integreerivat psühholoogiat saab kasutada mitmesuguste vaimsete või emotsionaalsete probleemide raviks, kuna seda saab kohandada vastavalt patsiendi konkreetsetele olukordadele. Kui inimene põeb psüühikahäiret, näiteks depressiooni või bipolaarset häiret, võib ta kombineerida ravimeid teiste ravivormidega, et oma olukorraga igapäevaselt toime tulla ja end paremini tunda. Seda psühholoogia vormi saab kasutada ka trauma läbi elanud inimeste, näiteks vägistamise või kallaletungi ohvrite või lähedase kaotuse pärast leinavate inimeste ravimiseks. Seda saab rakendada ka vähem tõsiste emotsionaalsete probleemide puhul, nagu raskused elumuutustega toimetulekul, nagu lahutus või laps kodust lahkumine.