Ühendades kuuepoolse süsivesiku inositooli molekuli ja kuue nikotinaadi (niatsiini vormi) molekuli, loovad keemikud inositoolheksaniatsinaadi, ühendi, mida sageli kasutatakse toidulisandina. Kuigi kumbagi ainet võib leida paljudes toiduainetes, võetakse kolesteroolitaseme muutmiseks sageli suuremas annuses kombineeritud toidulisandit. Uuringud näitavad ka, et ühendil on kasulik toime neile, kes kannatavad perifeersete veresoonte häirete all. Ühend metaboliseerub üldiselt aeglasemalt kui niatsiin üksi, pärssides seega äkilist vasodilatatsiooni ja punetust.
Teadlased on eriarvamusel ühendi efektiivsuse osas kolesterooli kontrollimisel. Kuigi mõned usuvad, et inositoolheksaaniatsinaat annab rahuldavaid tulemusi, arvavad teised, et ühend ei ole efektiivne, kui seda ei võeta suurtes annustes, mis võib põhjustada kõrvaltoimeid, mis on sarnased ainult niatsiini võtmisega. Inositooliga kombineerituna võib heksaniatsinaadi metabolism kesta 10 tundi või rohkem, mis hoiab ära punetuse. Teadlased usuvad, et pärast tarbimist laguneb inositoolheksaniatsinaat tagasi inositooliks ehk müoinositooliks ja nikotiinhappeks. Teised väidavad, et see metaboliseerumine võib toimuda või mitte, ja viitavad sellele, et kombinatsioon ei võimalda piisavalt vabalt voolata nikotiinhapet.
Tervishoiuteenuse osutajad võivad välja kirjutada inositoolheksaniatsinaadi annustes 1,500 kuni 4,000 milligrammi päevas, jagatuna kaheks kuni neljaks annuseks. Teadlased usuvad, et ühend avaldab kasulikku mõju inimestele, kellel on diagnoositud teatud perifeersete veresoonte häired, sealhulgas vahelduv lonkamine ja Raynaud’ sündroom. Vahelduva lonkamise all kannatavad inimesed kogevad kõndimisel valu ebapiisava vereringe tõttu jalgades. Raynaud’ tõbi tekitab kätes vahelduvaid sooja- ja külmatunnet koos värvimuutustega ning seda seostatakse ka vereringehäiretega.
Õhetus tekib siis, kui veresooned laienevad kiiresti, põhjustades kiiret verevoolu, mida mõned kogevad äkilise üldise soojatundena, millele järgneb naha punetus, külmavärinad ja peapööritus. Mõnel inimesel tekib õhupuudus, südame löögisagedus kiireneb ja nad kogevad tugevat higistamist. Inositoolheksaaniatsinaat võib sellistes suurtes annustes põhjustada punetust, nahalööbeid ja sügelust ning seedetrakti sümptomeid, mille hulka kuuluvad iiveldus, oksendamine või kõhulahtisus. Suured annused võivad samuti tõsta vere kusihappe ja vere glükoosisisaldust. Kuna maks metaboliseerib inositoolheksaaniatsinaati, tekib mõnel maksatoksilisus.
Niatsiin alandab üldiselt kolesterooli, pärssides kudede rasvade lagunemist. Rasvad ei saa liikuda läbi vereringe maksa, et muutuda madala tihedusega lipoproteiinideks (LDL) või halvaks kolesterooliks. Kui LDL-de arv väheneb, suureneb kõrge tihedusega lipoproteiinide (HDL) hulk. HDL-d ehk hea kolesterool voolavad läbi vere, kogudes kolesterooli ja suunates selle tagasi maksa, et see organismist väljuks. Niatsiin metaboliseerub tavaliselt kiiresti, saavutades haripunkti suhteliselt lühikese 30 minuti kuni ühe tunni jooksul.