Initsialism või tähestik on sarnane akronüümiga, sõnaga, milles iga täht tähistab teist sõna. Initsialismis hääldatakse aga iga tähte eraldi nii, nagu oleks sõna kirjutatud. Tavaliselt kuuldud näide on CEO, mis tähistab “peadirektorit”. CEO on pigem initsialism kui akronüüm, sest seda hääldatakse pigem cee-ee-oh kui cee-oh.
Algselt viitas sõna initsialism mis tahes initsiaalidest moodustatud lühendile, olenemata hääldusest. Termini akronüüm, mida praegu kasutatakse laialdasemalt, võttis kasutusele Bell Laboratories 1943. aastal. Kuigi initsialism on Oxfordi inglise sõnaraamatu järgi 1899. aastast pärit vanem sõna, hakati seda laialdaselt kasutama alles 1960. aastatel. Paljud inimesed kasutavad neid termineid vaheldumisi, eriti initsiaalide puhul, mida võib hääldada kas tähthaaval või sõnana, näiteks IRA, hääldatakse eye-ar-ay või eye-ra.
Kuigi initsialismid eksisteerisid isegi antiikmaailmas – näiteks SPQR Senatus Populusque Romanuse jaoks, Rooma impeeriumi ametlik tiitel –, on need viimastel aastakümnetel muutunud üha tavalisemaks. Keerulise terminoloogia levik, eriti teaduse ja tehnoloogia valdkondades, on kaasa aidanud akronüümide ja initsiaalide kasutusmugavusele tänapäeva maailmas. Internetisläng ja sõnumite saatmise populaarsus on lisanud leksikonile ka palju initsialisme.
Initsialismide kirjutamise tavad erinevad stiilijuhiste ja individuaalsete kasutuseelistuste lõikes. Algselt järgnes igale tähele punkt, kuid nüüd väidavad paljud stiilijuhid, et sellised kirjavahemärgid on üleliigsed, kuna ellipsist mõistetakse. Teised näevad ette punktide kasutamise iga tähe järel initsiaalis, kuid mitte akronüümis (nt “FBI” vs “NATO”). Enamikus tavades kasutatakse initsiaalide ja akronüümide jaoks kõiki suurtähti, kuigi mõne akronüümi algustäht võib olla suur (nt “NAto”). Akronüüme, mis on keeleliselt lisatud tavaliste sõnadena, nagu scuba ja laser, ei kirjutata suurtähtedega.