Ionioon on kuklaluu, mis on üks kolju moodustavatest luudest, kõige märgatavam või selgelt väljendunud eend. Tegelikult on nimi “inion” kreekakeelne termin, mida tegelikult kasutatakse kuklaluu kohta. Seega kasutatakse mõnel juhul eendi jaoks sünonüüme, nagu “kuklaluu”, isegi kui need pole täiesti täpsed.
Kuklaluu, mis moodustab osa inimese kolju palju suuremast ülemisest osast, mida nimetatakse koljuks, on taldriku või kumerate otstega trapetsi kujuline. See asub kolju tagumises ja alumises osas. Kuklaluul on välise kuklaluu protuberantsi keskkoha lähedal katlakivitaoline struktuur, mida nimetatakse kuklaluul.
Ioon paikneb välise kuklakujulise protuberantsi juures. Seega nimetatakse eendit mõnikord ka väliseks kuklaluu protuberantsiks. Inioon on aga selle konkreetse kuklaluu piirkonna kõrgeim punkt. See ei ole sünonüümiks välise kuklaluu protuberantsile.
Iooni külge on kinnitatud kahte tüüpi lihaseid: ligamentum nuchae ja trapetslihas. Ligamentum nuchae, tuntud ka kui nuchal sideme või paxwax, on üks kaela tugevatest kiulistest nööridest. See on oma nime saanud keskmise kuklaluu joone järgi, mis on üks kuklaluu neljast välisest kõverast joonest, mis kulgeb kuklaluu välisest protuberantsist. Teist tüüpi muhke külge kinnitatud lihas, trapets, kulgeb pikisuunas kuni selgroo keskmise osani. Trapetsid vastutavad abaluude ehk abaluude liigutamise eest, võimaldades pea liikumist ja toetades käsi.
Inioon on anatoomiliselt tähelepanuväärne ka selle poolest, et seda nimetatakse Anatoolia muhkeks, mis on siis, kui inioon on tavalisest suurem. Eend on oma nime saanud väidetavalt suure esinemissageduse järgi Anatoolia elanike seas – Aasia läänepoolseima piirkonna elanike seas, mida valdavalt katab Türgi Vabariik. Selle väite kinnituseks pole aga uuringuid ega tõendeid, samuti ei ole see iooni variant piiratud Anatoolia piirkonnaga. Legend räägib, et Natsi-Saksamaal peeti eendit „meistrirassi” või „aaria rassi” kuuluvuse märgiks, mis oli valgete ülemvõimu kontseptsioon, mis oli eriti domineeriv 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Lisaks peavad mõned rootslased kühmu valloonide järeltulijate märgiks, kellest osa rändas Belgiast Rootsi juba 17. sajandil.