Ingliskeelne mitmus on ingliskeelse sõna vorm, mis viitab rohkem kui ühele millelegi. Mitmuse vormid kehtivad üldiselt nimisõnade, asesõnade ja verbivormide kohta. Enamik inglise keele nimisõnu kasutab mitmuse vormide tähistamiseks kolme konkreetset järelliidet, kuid on ka palju erandeid. Asesõnad ja tegusõnad võivad mitmuse tähistamiseks täielikult muutuda, kuigi see pole alati nii.
Nimisõnade ingliskeelse mitmuse sufiksi põhilised kirjalikud vormid on -s, hääldatakse kui [s] või [z], ja -es, hääldatakse kui [ez]. Kui -s-lõpp järgneb helilisele helile – need on helid, mille puhul häälekurrud kohtuvad ja vibreerivad, näiteks [z], [m], [g] või täishäälik –, kõlab see nagu [z]. Näited hõlmavad “koerad”, mille lõpp kasutab [z]; “kassid”, mis säilitavad hääletu [s]; ja “kastid”, mis kasutab [ez]. Lõpp -es ilmub tavaliselt tähtede ja tähejadade “x”, “s”, “sh” ja “ch” järel.
Inglise mitmuse nimisõnavormidel on mitmeid erandeid, sealhulgas -ies kasutamine sõnade puhul, mis lõppevad -y-ga, ja ladinakeelsete mitmuse lõppude kasutamine ladina keelest laenatud sõnade puhul. Muude tavapäraste erandite hulka kuuluvad massilised nimisõnad, nagu “vesi”, mis ei muuda vormi, et näidata mitmust, kui seda kasutatakse vee joomise, leidmise või kasutamise üldises tähenduses. Inglise keel on täis ka ebaregulaarseid mitmusi, mis ei järgi ühtegi reeglit, ja meeldejätmine on ainus viis nende moodustamise meeldejätmiseks. Näiteks kui keegi läheb ahvenat püüdma, ei pruugi ta püüda ainult ühte ahvenat. Sõna “bass”, nagu kalaski, on nii ainsuses kui ka mitmuses, kuigi see pole massiline nimisõna.
Enamik ingliskeelseid mitmuse asesõnu muudab inglise keeles vormi täielikult. Näiteks ainsuse esimeses isikus asesõna “mina” ei muutu “on” või “mina”, vaid selle asemel “meie”. Kolmanda isiku asesõnad muutuvad “nemad” või “oma”, kui need on omastavad. Teise isiku asesõna “sina” jääb mitmuses samaks.
Üks olukord, mis inglise keeles tekitab segadust, on -‘s omastava lõpu kasutamine, millel on apostroof. Kui apostroof ilmub valesse kohta või ei ilmu seal, kus peaks, võib see sõna tähendust muuta. Näiteks “koerad” on sõna “koer” mitmus, kuid “koer” on ainsuse “koer” omastav vorm. Sel põhjusel peavad kirjanikud apostroofide õigeks kasutamiseks olema väga ettevaatlikud.