Mõistet “infundibulum” kasutatakse mis tahes anatoomilise struktuuri kirjeldamiseks, millel on lehtritaoline kuju, olenemata sellest, kas struktuur moodustab ava või on olemuselt tahke. Infundibuladeks võib nimetada mitmeid struktuure, mis ulatuvad kõrvade sisestest struktuuridest kuni neerude osadeni ja hõlmavad kõike alates tahketest luudest kuni lehtritaoliste torudeni, mida kasutatakse õhu või vedelike liigutamiseks keha sees. Konkreetne viidatud kehaosa on tavaliselt selge sõna kasutamise kontekstist, kuigi paljudele nendele anatoomilistele struktuuridele on ka alternatiivseid nimesid, mida saab selguse huvides kasutada.
Naistel nimetatakse munajuha piirkonda, mis avaneb munasarjale, infundibulumiks. Keha läbides on igast soost inimestel neerudes infundibulid, mida tuntakse ka tupplehtedena. Need struktuurid on osa filtreerimis- ja drenaažisüsteemist, mis hoiab vedeliku liikumist läbi neerude, et seda saaks töödelda jääkainete eemaldamiseks, vajalike soolade säilitamiseks ja soolade tasakaalu säilitamiseks veres.
Südames on ka infundibulum, mida tuntakse arteriosuseks, mis viib väljavoolu paremast vatsakesest eemale. Samuti on kopsudes infundibulad alveolaarkottide kujul. Kõrv sisaldab ka kõrva sisekõrva sees olevat struktuuri, mida tuntakse infundibulumi nime all ja mis mängib rolli kuulmisel ja heli töötlemisel.
Veel üks struktuur, mida mõnikord tuntakse infundibulina, on hüpofüüsi vars, mis laskub aju hüpofüüsist. See struktuur ühendab hüpofüüsi aju hüpotalamusega ja see on seotud hüpofüüsis toodetud hormoonide vabanemisega. Aju lähedal on veel üks struktuur, mida mõnikord nimetatakse infundibulumiks; etmoidne luu või etmoidne infundibulum, mis moodustab osa silmakoopast. See luu asub aju ja ninaõõne vahel ning toimib barjäärina nende kahe piirkonna vahel.
Mõistet “infundibulum” võib kasutada ka mittemeditsiinilises keskkonnas. Seda kasutatakse mõnikord geomeetrias, näiteks lehtrilaadse välimusega kujundite kirjeldamiseks ja muudes seadetes, kui inimesed soovivad kirjeldada midagi lehtritaolisena. Selle sõna omadussõnavorm on muide “infundibulaarne” kõigile Selgitatudi lugejatele, kes kahtlustavad, et neil võib lähitulevikus tekkida tungiv vajadus kirjeldada midagi lehtrilaadse välimusega.