Infratemporaalne lohk on ebakorrapärase kujuga õõnsus, mis asub põsekaare all ja mida tuntakse ka põseluuna. See õõnsus sisaldab mitmeid struktuure, mis vastutavad näo ja pea varustamise eest. Infratemporaalses süvendis sisalduvad struktuuritüübid hõlmavad lihaseid, närve ja veresooni.
Selles õõnsuses leiduvad lihased hõlmavad nii mediaalseid kui ka lateraalseid pterigoidlihaseid ning ka osa oimulihasest. Pterigoidlihased vastutavad alalõualuu liigutamisel. Temporaallihase ülesanne on tõsta alalõualuu üles, võimaldades suul sulguda.
Ülalõuaarter ja selle veresoone mitmed harud asuvad infratemporaalses süvendis. See arter vastutab puhta vere varustamise eest näo sügavaimatesse struktuuridesse. Infratemporaalses süvendis paikneb ka veenide võrgustik, mida nimetatakse pterigoidseks venoosseks põimikuks. See võrk viib ülalõuaveeni, mis vastutab kasutatud vere kandmise eest näolt tagasi südamesse.
Alalõualuu närv koos mõne selle haruga on üks närvidest, mida leidub intratemporaalses lohus. Alalõua närv on kolmiknärvina tuntud närvi suurim haru, mis vastutab näo aistingute eest. Choda tympani on näonärvi haru ja aitab kaasa maitseaistingule.
Õõnsust ääristab eest ülalõualuu, mida mõnikord nimetatakse vuntsiluuks. Selle õõnsuse tagaosas asub sphenoidne luu, mis asub kolju põhjas. Muud infratemporaalset lohku piirnevad struktuurid hõlmavad külgmist pterigoidplaati ja alalõualuu ramusosa ehk lõualuu.
Tänu oma asukohale ja infratemporaalses süvendis paiknevatele erinevatele struktuuridele on see õõnsus vastuvõtlik sellistest tingimustest nagu infektsioonid või kasvajad põhjustatud kahjustustele. Infektsioonid on sageli põhjustatud hambaabstsessidest, mis liiguvad sellesse avatud piirkonda. See võib juhtuda spontaanselt või pärast hambaravi protseduuri, näiteks hamba väljatõmbamist. Ilma õigeaegse ravita võivad sellised infektsioonid olla eluohtlikud.
Infratemporaalset lohku ja ümbritsevaid piirkondi mõjutavad kasvajad nõuavad sageli kirurgilist sekkumist. Täpne ravi sõltub kahjustuse ulatusest ja sellest, kas kasvaja muutub pahaloomuliseks või vähkkasvajaks. Prognoos sõltub ka individuaalsest olukorrast, kuigi kasvaja eemaldamise operatsioon on sageli edukas, võimaldades patsiendil elada normaalset elu.