Infoturve on andmete kättesaadavuse, privaatsuse ja terviklikkuse kaitsmise protsess. Kuigi see termin kirjeldab sageli arvutiturbe suurendamise meetmeid ja meetodeid, viitab see ka mis tahes tüüpi oluliste andmete, näiteks isiklike päevikute või tulevase raamatu salastatud süžee üksikasjade kaitsele. Ükski turvasüsteem pole lollikindel, kuid andmete kaitsmiseks põhiliste ja praktiliste sammude võtmine on hea infoturbe jaoks ülioluline.
Parool kaitse
Paroolide kasutamine on infoturbe parandamise üks elementaarsemaid meetodeid. See meede vähendab inimeste arvu, kellel on teabele lihtne juurdepääs, kuna sellele pääsevad juurde ainult need, kellel on kinnitatud koodid. Kahjuks pole paroolid lollikindel ja häkkimisprogrammid võivad vaid sekunditega läbi töötada miljoneid võimalikke koode. Paroole võib rikkuda ka ettevaatamatuse tõttu, näiteks jättes avaliku arvuti kontole sisse logimata või kasutades liiga lihtsat koodi, nagu “parool” või “1234”.
Juurdepääsu võimalikult turvaliseks muutmiseks peaksid kasutajad looma paroolid, mis kasutavad suur- ja väiketähtede, numbrite ja sümbolite segu ning vältima kergesti äraarvatavaid kombinatsioone, nagu sünnipäev või perekonnanimi. Inimesed ei tohiks paroole arvuti lähedale jäetud paberitele üles kirjutada ning peaksid kasutama iga konto jaoks erinevaid paroole. Parema turvalisuse huvides võiks arvutikasutaja kaaluda iga paari kuu tagant uuele paroolile üleminekut.
Viiruse- ja pahavarakaitse
Üks viis, kuidas häkkerid turvalisele teabele juurde pääsevad, on pahavara, mis hõlmab arvutiviiruseid, nuhkvara, usse ja muid programme. Need koodilõigud installitakse arvutitesse teabe varastamiseks, kasutatavuse piiramiseks, kasutaja toimingute salvestamiseks või andmete hävitamiseks. Tugeva viirusetõrjetarkvara kasutamine on üks parimaid viise teabeturbe parandamiseks. Viirusetõrjeprogrammid kontrollivad süsteemi, et otsida teadaolevat ründetarkvara, ja enamik hoiatab kasutajat, kui ta on potentsiaalset viirust sisaldaval veebilehel. Enamik programme kontrollib käsu peale ka kogu süsteemi, tuvastades ja hävitades kõik kahjulikud objektid.
Enamik operatsioonisüsteeme sisaldab põhilist viirusetõrjeprogrammi, mis aitab arvutit teatud määral kaitsta. Kõige turvalisemad programmid on tavaliselt need, mis on saadaval kuutellimuse või ühekordse tasu eest ja mida saab veebist alla laadida või poest osta. Viirusetõrjetarkvara saab ka veebist tasuta alla laadida, kuigi need programmid võivad pakkuda vähem funktsioone ja vähem kaitset kui tasulised versioonid.
Ka parimaid viirusetõrjeprogramme tuleb tavaliselt regulaarselt värskendada, et uue pahavaraga kursis olla, ning enamik tarkvara annab kasutajale märku, kui allalaadimiseks on saadaval uus värskendus. Kasutajad peavad siiski teadma iga neile kuuluva viirusetõrjeprogrammi nime ja kontaktivõtumeetodit, kuna mõned viirused kujutavad endast turvaprogrammi, et panna pahaaimamatu kasutaja alla laadima ja installima rohkem pahavara. Iganädalane täielik arvutikontroll on hea viis potentsiaalselt pahatahtlike programmide väljajuurimiseks.
Tulemüürid
Tulemüür aitab säilitada arvutiteabe turvalisust, takistades volitamata juurdepääsu võrgule. Selleks on mitu võimalust, sealhulgas võrku sisenevate ja võrgust välja lubatavate andmetüüpide piiramine, võrguteabe ümbermarsruutimine puhverserveri kaudu, et varjata arvuti tegelikku aadressi, või andmete omaduste jälgimine. teha kindlaks, kas see on usaldusväärne. Sisuliselt filtreerivad tulemüürid neid läbivat teavet, lubades sisse ainult volitatud sisu. Konkreetsed veebisaidid, protokollid (nt failiedastusprotokoll või FTP) ja isegi sõnade sissepääsu saab blokeerida, nagu ka välist juurdepääsu tulemüüris olevatele arvutitele. .
Enamik arvutite operatsioonisüsteeme sisaldab eelinstallitud tulemüüriprogrammi, kuid täiendavate turvavõimaluste jaoks on võimalik osta ka sõltumatuid programme. Koos viirusetõrjepaketiga suurendavad tulemüürid oluliselt infoturvet, vähendades võimalust, et häkker pääseb ligi privaatandmetele. Ilma tulemüürita on turvalised andmed rünnakute suhtes haavatavamad.
Koodid ja šifrid
Andmete kodeerimine on üks vanimaid viise kirjaliku teabe turvamiseks. Valitsused ja sõjaväeorganisatsioonid kasutavad sageli krüpteerimissüsteeme tagamaks, et salajased sõnumid oleksid loetamatud, kui need pealt kuulavad vale isik. Krüpteerimismeetodid võivad hõlmata lihtsaid asenduskoode, nagu iga tähe vahetamine vastava numbri vastu, või keerukamaid süsteeme, mis nõuavad dekrüpteerimiseks keerulisi algoritme. Kuni koodimeetodit hoitakse salajas, võib krüpteerimine olla hea teabeturbe põhimeetod.
Arvutisüsteemides on andmete turvalisemaks muutmiseks krüpteerimiseks mitmeid viise. Sümmeetrilise võtmesüsteemi puhul on andmete lugemist võimaldav kood ainult saatjal ja vastuvõtjal. Avaliku või asümmeetrilise võtmega krüptimine hõlmab kahe võtme kasutamist – ühte, mis on avalikult kättesaadav, et igaüks saaks sellega andmeid krüptida, ja teist, mis on privaatne, nii et ainult selle võtmega isik saab lugeda kodeeritud andmeid. Turvapesakihid kasutavad digitaalseid sertifikaate, mis kinnitavad, et ühendatud arvutid on need, kes nad end olevat, ning nii sümmeetrilisi kui ka asümmeetrilisi võtmeid arvutite vahel edastatava teabe krüptimiseks.
Juriidiline vastutus
Ettevõtted ja tööstused saavad ka infoturvet säilitada, kasutades privaatsusseadusi. Turvalisi andmeid käitleva ettevõtte töötajad võivad olla kohustatud allkirjastama mitteavaldamise lepinguid (NDA), mis keelavad neil avaldada või arutada salastatud teemasid. Kui töötaja üritab konkurendile või muule heakskiitmata allikale saladusi edasi anda või müüa, võib ettevõte kasutada NDA-d kohtumenetluse alusena. Vastutusseaduste kasutamine võib aidata ettevõtetel säilitada oma kaubamärke, sisemisi protsesse ja uuringuid teatud määral usaldusväärselt.
Koolitus ja terve mõistus
Üks suurimaid ohte arvutiandmete turvalisusele on inimlik eksitus või teadmatus. Arvutivõrgu kasutamise või käitamise eest vastutavad isikud peavad olema hoolikalt koolitatud, et vältida süsteemi kogemata avamist häkkeritele. Töökohal võib siseturvalisuse rikkumisi vähendada koolitusprogrammi koostamine, mis sisaldab teavet nii olemasolevate turvameetmete kui ka lubatud ja keelatud arvutikasutuse kohta. Koduvõrgus olevaid pereliikmeid tuleks õpetada viiruste kontrollimise, võimalike Interneti-ohtude tuvastamise ja isikliku teabe kaitsmise kohta võrgus.
Ärilises ja isiklikus käitumises ei saa alahinnata infoturbe säilitamise tähtsust ettevaatlikkuse ja terve mõistuse abil. Isik, kes avaldab tagajärgedega arvestamata isikuandmeid, näiteks koduaadressi või telefoninumbrit, võib kiiresti sattuda kelmuse, rämpsposti ja identiteedivarguse ohvriks. Samuti loob ebastabiilse turvasüsteemi ettevõte, mis ei loo tugevat käsuliini andmete turvalisuse tagamiseks või ei paku töötajatele ebapiisavat turvakoolitust. Kui võtate aega, et tagada andmete hoolikas jagamine usaldusväärsetele allikatele, saab turvarikkumise riski oluliselt vähendada.