Informatiivne essee on kirjutamisvorm, mis õpetab lugejat teema kohta erapooletult. Tavaliselt sisaldab seda tüüpi essee sissejuhatust, mõnda põhilõiku ja järeldust. Essee põhiosa sisaldab üldiselt põhjalikult uuritud ja usaldusväärsetest allikatest pärit fakte.
Informatiivsel esseel on palju kasutusvõimalusi. Näiteks võib seda kasutada lugejate teavitamiseks tootest, protsessist, isikust või sündmusest. Kuigi seda võib kasutada vastuolulise küsimuse arutamiseks, ei tohi seda kasutada kirjaniku arvamuse avaldamiseks selles küsimuses. Sel juhul peaks kirjanik esitama teema mõlemat poolt erapooletult – lugeja ei tohiks pärast informatiivse essee lugemist järeldada, milline on kirjutaja arvamus antud teema kohta.
Seda tüüpi essee sissejuhatav osa on tavaliselt töö esimene lõik ja annab lühikese ülevaate töö teemast. See võib esitada ka üllatava fakti, mis on mõeldud lugejat köitma ja julgustama teda ülejäänud esseed lugema. Avalõigu viimane lause sisaldab tavaliselt informatiivse essee punkti, mida nimetatakse ka väitekirjaks. Üldiselt on see kogu essee kõige olulisem lause, kuna see määrab ülejäänud paberi suuna.
Informatiivse essee põhilõigud sisaldavad tavaliselt väitekirja toetavaid fakte, pakkudes lugejale organiseeritult teavet selle teema kohta. Faktid võivad vastata näiteks küsimustele, mis lugejal selle teema kohta tekkida võivad. Seda saab teha näidete, samm-sammulise analüüsi või ekspertarvamuste esitamise kaudu. Üldiselt peaks iga fakt viitama väitekirja avalausele ja seda toetama. Kirjutaja peab jälgima, et ta ei avaldaks oma mõtteid ega arvamusi isegi peenelt, sest kõik faktid ja faktide arutamine peavad toimuma erapooletult.
Informatiivse essee lõpus on kirjutajal lõpulõik. See lõik võtab tavaliselt kokku faktid, mida kogu essee sisus arutati. See võib ka lõputöö lauset ümber sõnastada. Kirjutaja peaks veenduma, et ta ei lisa selles lõigus uusi punkte ega fakte – kui on täiendavaid fakte, mida kirjutaja peab essee jaoks olulisteks, tuleks need lisada põhilõikudesse.