Inimese aju keskosas on neli suurt külgnevat struktuuri, mis on peamiselt reserveeritud nägemis- ja kuulmismeele jaoks. Kaks ülemist sagarat, mida nimetatakse ülemiseks kollikuks, on ühendatud kahe silmaga. Kaks alumist, nn inferior colliculus, vastutavad vasakust ja paremast kõrvast pärinevate signaalide töötlemise eest. Need kaks olulist inimese meelt on võimalikud just tänu sellele lihtsale, lõhestatud aju anatoomiale.
Sisekõrva kookleed on inimese kuulmissüsteemi teokarbikujulised otsaotsad. Selle lokkis, kitsenev ja vedelikuga täidetud kamber on vooderdatud ripsmetega – karvarakkudega, mis vibreerivad vastuseks teatud sagedustele ja käivitavad närviraku elektriliselt pulseerima. Kõik sisekõrva kobarast väljuvad närvirakud koos akustilisse närvi. Mitmed teised peamised närvid koonduvad akustiliste närvidega, moodustades närvikimbu, mida nimetatakse lateraalseks lemniskiks, mis suundub aju poole.
Lateraalne lemniskuse sisenemispunkt on aju keskosa, mis asub medulla ehk ajutüve kohal ja ees ning eesaju ajusagarate all ja taga. Lisaks sellele, et inimese aju põhiline neuroanatoomia on vasak ja parem pool, jaguneb keskaju tagumine piirkond ülemiseks ja alumiseks pooleks. Saadud nelja ümmargust labakest nimetatakse corpora quadrigeminaks. Suuremad ülemised pooled on ülemised kolliikulid ja veidi nõgusad alumised paar on alumised kolliikulid.
Inferior colliculus on jagatud kolmeks osaks. Seal on kompaktne kesktuum ehk multipolaarsete neuronite ganglionklaster. Seda ümbritsevad välimised selja- ja külgmised ajukoored, mis on tihe bimodaalsete närvirakkude võrk, mis on saadud lateraalsest lemniskust.
Lateraalne lemniscus siseneb ajusse kolliikuli alumisest osast. Mõned külgmise lemniskuse üksikud närvid läbivad ja edasi oimusagara talamust ja ajukoort, kus mitmest sensoorsest ja kognitiivsest allikast pärinevad signaalid saavad integreeruda. Mõned närvid lõpevad keskses tuumas. Enamik närve ristub ja lõpevad vastaskülje alumise kolliikuliga.
Peaaegu kõik inimese kuulmissignaalide teed suunavad kolliikulisse. Samuti saab see neuraalseid signaale ülemisest kolliikulist, somato-sensoorsetest närvikiududest ajutüvest ja kõrgema funktsiooniga sisendit eesaju kuulmiskoorest. Kuigi need ühendused on enamasti bimodaalsed, projitseerub suurem osa mõlema inferior colliculi väljundsignaalidest aju mediaalsesse geniculate kehasse, mille funktsioon on sarnane edasiste kognitiivsete analüüside jaoks mõeldud jaotuskilbiga. Inferior colliculus’e töö on kõige elementaarsem, näiteks helikõrguse eristamine, rambisageduse tuvastamine ja ehmatusrefleks.
Enamik parema kõrva saadetud signaale läheb üle inimese aju vasakusse alumisse kolliikulisse ja vastupidi vasaku kõrva puhul. See suruõhulainete mehaanilise energia, muidu tuntud kui heli, binauraalne paralleelne töötlemine on inimese taju jaoks hädavajalik. Erinevalt radari triangulatsioonist võrdleb üks kolliikul antud signaali oma vastasküljega vastaskülje kolliikulis muutuvate erinevuste, nagu ajavahe ja doppleri nihe, tuvastamiseks, et lokaliseerida heli allikas kolmemõõtmelises ruumis. Inimese binokulaarne nägemine, mida töödeldakse topeltkõrvalise kollikuga, on võimaldatud samal põhimõttel.