Inanition on termin, mida kasutatakse inimese kirjeldamiseks, kes kannatab väsimuse ja kurnatuse tõttu kogu kehas ringlevate toitainete puudumise tõttu. Toitained on inimese ellujäämiseks üliolulised ja mõjutavad inimese füsioloogilist talitlust. Toidu kaudu kehasse sisenedes aitavad toitained kaasa kasvule, kudede paranemisele ja energia tootmisele. Inanitioni tüüpilisteks põhjusteks on nälg ja alatoitumus.
Erinevad eluperioodid nõuavad erineval hulgal kaloreid võrreldes energiatoodanguga. Näiteks noorukieas on energiatootmine suur, seetõttu on kalorivajadus suurem. Nendel perioodidel saadakse vajalikud kalorid toitainetest, mis on elu iga aspekti oluline komponent. Sellised toimingud nagu hingamine, liikumine ja mõtlemine sõltuvad kolmest peamisest toitainete tüübist: makrotoitainetest, mineraalidest ja vitamiinidest.
Makrotoitained pärinevad süsivesikutest, mida leidub tärkliserikastes toitudes, nagu kartul, lihas leiduv valk ja rasvad, sealhulgas sojaubades leiduv polüküllastumata rasv ja oliiviõlist saadud monoküllastumata rasv. Mineraalaineid leidub enamikus toiduainetes ja need annavad kehale olulisi toitaineid. Mõned neist sisaldavad piimas leiduvat kaltsiumi, terades ja kaunviljades leiduvat fosforit ning köögiviljadest saadavat kaaliumit. Sarnaselt mineraalainetega leidub vitamiine ka paljudes toiduainetes ning vitamiinid, nagu A-, C- ja D-vitamiin, on olulised erinevate kehafunktsioonide, sealhulgas nägemise, immuunsuse ja luude tervise jaoks.
Kui inimene kannatab makrotoitainete, mineraalide ja vitamiinide alatoitumise tõttu inanitioni all, on sümptomiteks kurnatus, energiapuudus, halb enesetunne ja/või loidus. Kurnatuse tagajärjeks võib olla vähene füüsiline ja vaimne aktiivsus, mis sageli viib inimese endasse eemaldumiseni igapäevastest tegevustest. Inanitioni levinumad põhjused on nälg ja alatoitumus, mille mõlema tulemuseks on toitainete puudus kogu kehas.
Kui inanitsioon tekib nälgimisest, on põhjuseks see, et inimene pole pikka aega söönud. Kogu selle seisundi jooksul toodab keha kahjulikke kemikaale, nagu ketoonid ja atsetoonid. Ketoonid tekivad rasvade ebatäiuslikul oksüdatsioonil kehas, atsetoonid aga rasvhapete osalisel oksüdatsioonil. Näljahäda all kannatav inimene kogeb liigset kaalulangust ja muutusi ainevahetuses. Nälgimisel on palju põhjuseid, sealhulgas sellised seisundid nagu anoreksia.
Alatoitumus võib põhjustada ka inanitionit ja tekib tasakaalustamata või ebapiisava toitumise tõttu. Alatoitumuse põhjuseks võib olla toitainete ebapiisav imendumine soolestikust või hoopis mõne olulise toitaine puuduse tagajärg. Sageli leitakse, et vaesuses elavad inimesed on alatoidetud.