Immuunsüsteem vastutab inimkeha kaitsmise eest võõrkehade eest, mis võivad põhjustada infektsiooni, nagu viirused ja bakterid. Keha sees on mitu elundit ja süsteemi, mis moodustavad immuunsüsteemi. Mõned immuunsüsteemi olulised komponendid on lümfisüsteem, valged verelibled, põrn, antikehad ja luuüdi.
Immuunsüsteemi üks peamisi komponente on lümfisüsteem. See süsteem koosneb väikestest lümfisõlmedest, mis paiknevad kogu kehas sellistes piirkondades nagu kael, käte süvend ja kõhu sees. Kui keha sees avastatakse infektsioon, jääb see lümfisõlmedesse kinni, mis võib põhjustada lümfisõlmede turset. Pärast nakkuse kinnijäämist hävitatakse see valgete vereliblede abil.
Valged verelibled, mida nimetatakse ka leukotsüütideks, võivad leiduda kehas veres. Valgevereliblesid on kuus peamist tüüpi, mis tekivad enamasti luuüdis. Iga valgevereliblede tüüp vastutab teatud infektsiooni vastu võitlemise eest. Veres leiduvate valgete vereliblede tase suureneb sageli, kui esineb infektsioon.
Veel üks immuunsüsteemi põhikomponente on põrn. Põrn asub kõhupiirkonnas rinnakorvi taga. See vastutab vere filtreerimise ja valgete vereliblede säilitamise eest. Põrn aitab ka võidelda bakteriaalsete infektsioonide vastu keha sees. Kui põrn kahjustub, võib inimene märgata, et tema keha võime infektsioonidega võidelda on vähenenud.
Antikehad on valgud, mida toodavad valged verelibled, et leida kehas infektsioone. Pärast infektsiooni avastamist kinnitub antikeha võõrkeha külge rühma osana, et takistada selle liikumist kogu kehas. Antikehi on viis klassi ja igal klassil on immuunsüsteemis oma funktsioon.
Luuüdi, mida leidub luudes, on veel üks immuunsüsteemi põhikomponent. Luudes on kahte tüüpi luuüdi: punane ja kollane. Punase luuüdi ülesanne on luua uusi valgeid vereliblesid, et võidelda infektsioonidega igapäevaselt. Kollane luuüdi talletab peamiselt rasvarakke, kuid vajadusel saab seda ka punaseks luuüdiks muuta.