Ilmalik muusika on lihtsalt muusika, mis ei ole seotud ühegi usutava ega traditsiooniga. Valdav osa kaasaegse maailma muusikast on ilmalik. Kavatsused ja lüüriline sisu on tavaliselt muusikastiilist olulisemad, kui otsustatakse, kas muusika on ilmalik või mitte. Ajalooliselt kaldus tasakaal usulise ja ilmaliku muusika vahel, eriti keskajal, teises suunas.
Muistses maailmas kõlas nii ilmalik kui ka religioosne muusika. Kreeklased, roomlased ja egiptlased kasutasid muusikat usulistel eesmärkidel. Siiski oli neil kõigil kombeks kasutada muusikat puhtalt meelelahutuseks ja tähistamiseks. Mõnel juhul, näiteks kreeka teatriga seotud muusika puhul, segunesid need traditsioonid viisil, mis segas ilmalikke ja religioosseid elemente.
Pärast kristluse tõusu jäi see muusika Euroopa maailmas mõnevõrra vähem levinud, kuid ilmaliku ja religioosse muusika täpset suhet pole võimalik kindlaks teha. Esimesed kaasaegsed lääne range noodikirja süsteemid töötasid välja mungad. Need mungad tegid kirjalikke koopiaid religioossest muusikast, kuid üldiselt mitte keskaegsetest ilmalikest viisidest, mis tähendab, et kaasaegsetel teadlastel on keskaja varasema perioodi ilmaliku muusika kohta ainult killud teavet.
Ilmalik muusika muutus järk-järgult olulisemaks. Trubaduurid kasutasid ristisõdade ajal Euroopasse imporditud pilli lutsu paljude populaarsete ilmalike laulude koostamiseks ja esitamiseks ning mõnest neist tehti koopiaid. Renessansiajal nihkus Euroopa fookus religioonist kaugemale ning komponeeriti ilmalikumaid lugusid ja säilitati neid kirjalikult järglastele.
Reformatsiooni ajal langes ilmaliku muusika populaarsus suures osas Euroopas. Ajapikku ilmusid aga uuesti ilmalikud kultuurivoolud ning ilmalikel teemadel loodi oopereid, sümfooniaid ja muid tuttava klassikalise muusika palasid. Religioosset muusikat komponeeriti endiselt samu tehnikaid kasutades, kuid see ei domineerinud barokiajastul ega pärast seda.
Ilmalik muusika on levinud kogu kaasaegses maailmas. Jazzist ooperini, rokist diskoni, nõukogude propagandast Bollywoodi muusikalini – enamik tänapäevaseid levimuusika vorme on oma olemuselt ilmalik. See jaotus ei ole aga tingimata moodsate muusikavormide struktuuri tulemus. Muusikat võib komponeerida ja esitada valdavalt ilmalikus stiilis, kuid see on mõeldud religioosse sõnumi edastamiseks. Näiteks kristlik rokkmuusika toetub rokenrolli muusikalistele traditsioonidele, kuid põimib need kristlikust pühakirjast ja õpetusest ammutatud teemade ja laulusõnadega.