Ileiidi seisund viitab soolestiku tursele või põletikulisele osale. Sel juhul on haaratud niudesool või peensoole alumine osa ning see võib olla valulik ja ebamugav taluda. Ileiiti käsitlevas kirjanduses on selle seisundi kõige levinum põhjus Crohni tõbi, kuid on ka teisi põhjuseid ja selle seisundi diagnoos ei pruugi olla Crohni tõve diagnoos.
Nagu öeldud, on selle seisundi põhjused erinevad. Kui esineb Crohni tõbi, võib see põhjustada peensoole põletikku. Infektsioon võib mõnikord põhjustada ka seda seisundit ja inimestel, kellel on sellised seisundid nagu divertikuliit, ärritunud soole sündroom või tsöliaakia, võib see haigus tekkida. Samuti on mõned haigused, nagu tuberkuloos või kollapalavik, mis võivad seda haigust avaldada.
Peamised sümptomid võivad inimeseti erineda, kuid üks levinud sümptom on ebamugavustunne kõhus. Inimesed võivad seda määratleda erinevalt kui teravat, tõmbavat, puudutustundlikku või muud. Tavaliselt põhjustab paistes alumine soolestik kõhulahtisust, mis võib olla üsna tõsine ja võib raskendada söömist, nii et inimesed võtavad kergesti kaalust alla. Erinevat tüüpi skaneeringutel või röntgeniülesvõtetel võib niudesool tunduda paistes või paksenenud ning see võib aidata kindlaks teha, kas haigusseisund on olemas.
Üks ileiidi diagnoosimise või ravimata jätmise probleem on see, et see võib põhjustada jätkuvat valu ja kehakaalu langust ning põhjustada tõsiseid tüsistusi. Nende hulka kuuluvad verejooks seedetraktis. Ravimata ileiit võib põhjustada ka sooleummistust, mis võib ilma eemaldamiseta lõppeda surmaga. Selle seisundi progresseerumise vältimiseks võivad arstid anda erinevaid ravisoovitusi.
Esimestel päevadel pärast diagnoosimist võidakse inimestele panna väga kerge ja lihtne dieet ning neile antakse tõenäoliselt ka antibiootikume, et hävitada võimalikud infektsioonid. Sageli kästakse inimestel puhata ja mitte tegeleda pingutavate tegevustega. Valu leevendamiseks võidakse anda valuvaigisteid, kuid see on raske ülesanne, kuna paljud opioidid põhjustavad kõhukinnisust, mis võib olla väga ebasoovitav. Parem võimalus on vähendada valu, vähendades turset, ja selle ravi hõlmab tavaliselt kortikosteroidide nagu prednisooni manustamist. Inimesed võivad olenevalt algpõhjusest mõneks ajaks mitut ravimit tarvitada.
Kui ileiit ei allu ravile, võib kaaluda kirurgilist lähenemist. See on operatsioon, mida enamik arste võimalusel väldiks, sest see tähendab eluharjumuste igaveseks muutmist. Sellega peavad inimesed koguma jäätmeid oma kõhukotist, tavaliselt vähemalt kaks kuni kolm korda päevas. Mõnel juhul on ileostoomia aga ainus potentsiaalne ravi ja ilma selleta on inimestel krooniline valu või jätkub vastuvõetamatu risk tüsistuste tekkeks.