III klassi väära haardumine on hammaste vale asetus, mille tagajärjeks on olukord, kus alumised hambad on rohkem esile tõstetud kui ülemise lõualuu hambad. Seda haigusseisundit tuntakse ka alahambumusena ja see on palju harvem kui muud tüüpi väärhambumused, mille puhul ülemised hambad on silmatorkavamad. Patsientidel võib tekkida III klassi väärareng mitmel erineval põhjusel ja sellega võivad kaasneda tüsistused, nagu hammaste tunglemine või ebanormaalne hammaste vahe.
Üldiselt on väärarengud hammaste ja lõualuude moodustumise ja paigutuse kõikumised, mis põhjustavad hammaste joondumist. Paljudel inimestel on kerged väärarengud, mis ei vaja ravi. Mõnedel inimestel tekivad tõsisemad kõrvalekalded, mis võivad põhjustada hambaravi ja muid terviseprobleeme ning nõuavad parandusmeetmeid. Samuti on esteetilistel põhjustel võimalik parandada haardumist. Mõned hambaarstid jagavad mugavuse huvides väärhaardumised klassidesse tüübi järgi.
III klassi vääraliigese puhul on üheks põhjuseks geneetika. Oma osa võivad mängida ka keskkonnategurid, nagu pöidla imemine. Mõnikord on alalõualuu ehk alumine lõualuu tavapärasest suurem või pikem, muul juhul lüheneb ülalõualuu või ülemine lõualuu. Kui hambaarst tuvastab patsiendil alahammustuse, kasutatakse röntgenikiirte ja füüsilisi läbivaatusi, et saada rohkem teavet väära hambumuse põhjuste kohta, et saaks välja töötada raviplaani.
Kergete juhtumite korral võib kasutada äraootamist ja vaatamist. Kui patsiendil on harjumusi, mis võivad põhjustada väära haardumist, võidakse pakkuda nõustamist, mis aitab patsiendil käitumist peatada. Fiksaatorit võib kasutada ka III klassi väära haardumise parandamiseks, et näha, kas hambaid on võimalik fiksaatori perioodilise kulumisega joondada. Järgmine, agressiivsem ravivõimalus on breketid, mis paigaldatakse hammastele ja mida aja jooksul kohandatakse, et tõmmata hambad joonde.
Raske III klassi väärarenguga patsient võib vajada operatsiooni. Sõltuvalt konkreetse patsiendi olukorrast võib osutuda vajalikuks ka breketite või fiksaatorite kandmine koos operatsiooniga. Kui viga on parandatud, peab patsient saama normaalselt süüa ja juua. Kõik alahambumusest põhjustatud tüsistused, nagu hammaste ebanormaalne kulumine, peaksid samuti raviga taanduma.