Päevased kauplemislimiidid on kogusumma, mida antud turul on lubatud mis tahes kauplemispäeva jooksul tõusta või langeda. Päevane kauplemislimiit on tavaliselt seotud optsioonide või kaupade turuga. Seda tüüpi piirangu kohaldamine kauplemistegevusele aitab säilitada turu teatud stabiilsuse, isegi kui eksisteerivad välised tegurid, mis võivad seda turgu kahjustada.
Päevase kauplemislimiidi kasutamine on ühtlasi vahend turu üldise aktiivsuse mõõtmiseks kauplemisperioodil. Kui kauplemine on jõuline ja saavutab päevase kauplemislimiidi ülemise taseme, naudib turg nn up-limit päeva. Vastupidiselt, kui kauplemine on mõnevõrra paigal ja ei tõuse päevase kauplemislimiidi lähedale, siis arvatakse, et turul on limiidi langus päev.
Kuna päevane kauplemislimiit on kehtestatud selleks, et aidata säilitada antud turul stabiilsust, nõuab päeva maksimumlimiidi saavutamine viivitamatut tegutsemist. Kui maksimumpiir on saavutatud, nimetatakse nähtust lukustatud turuks. Sel hetkel peatatakse ajutiselt kauplemine turul kõikide kaupade või väärtpaberitega, mis on ületanud päevase kauplemislimiidi. Olenevalt kauplemise olemusest on ka võimalik, et kauplemine nende kaupade ja väärtpaberitega suletakse ülejäänud kauplemispäevaks.
Lisaks toorme- ja optsiooniturgudel kasutamisele rakendatakse mõnikord ka valuutaga kauplemisel igapäevast kauplemislimiiti. Nagu teistelgi turgudel, on ka valuutaturgudel igapäevase kauplemislimiidi põhiülesanne teatud stabiilsuse säilitamine. Valuutakauplemise puhul on meetodiks tavaliselt ühe valuuta konkreetne lubatud protsent teise valuuta tehingute määramiseks, mis põhineb osaliselt kahe valuuta praegusel vahetuskursil. Kui kauplemine läheneb päevase kauplemislimiidi lävele, nimetatakse toimingut limiidiks üles. Juhul, kui kauplemisprotsent ei jõua päevase kauplemislimiidi lähedale, nimetatakse tegevust limiidi langetamiseks.
Kuigi võlakirjadele või aktsiatele võidakse kehtestada igapäevane kauplemislimiit, kasutatakse teatud piirangutega kauplemise kontseptsiooni sagedamini turgudel, kus kaubeldakse aktiivselt optsioonide, futuuride, kaupade või valuutadega. Osa sellest on tingitud tohutust finantsvõimendusest, mida neil turgudel tehingute tegemiseks sageli kasutatakse.