IgA puudulikkus, mida sageli nimetatakse selektiivseks immunoglobuliin A puudulikkuseks, on teatud tüüpi immuunhaigus. Üldiselt on see geneetiline seisund üsna kerge ja mõjutab umbes ühte inimest 400 kuni 2,000 kohta. Seda haigusseisundit esineb kõige sagedamini Euroopa päritolu inimestel ja palju harvemini Aafrika ja Aasia päritolu inimestel. Kõigist primaarseteks immuunpuudulikkusteks klassifitseeritud haigustest on see immuunhäire kõige levinum. Inimesel, kellel on diagnoositud haigus, on IgA (antikeha) täielik puudumine või selle tase märgatavalt madal.
IgA puudulikkus on sageli geneetiline häire, kuigi sellel reeglil on ka erandeid. Näiteks tundub, et mõnedel inimestel tekib defitsiit vastusena teatud tüüpi ravimitele. Seda haigusseisundit on leitud Wilsoni tõvega inimestel, keda ravitakse penitsillamiiniga. Seda on leitud ka neil, kes võtavad krampide raviks Dilantini (fenütoiin/hüdantoiin). Õnneks ei ole ravimitest põhjustatud IgA püsiv. Selle sümptomid kaovad pärast nende ravimite kasutamise lõpetamist.
Paljud IgA puudulikkusega inimesed on sümptomiteta. Teiste jaoks tõstab haigus aga oma inetut pead paljude korduvate haiguste näol, alates kõrvapõletikest ja kopsupõletikust kuni silmapõletike ja seedetrakti häireteni. Sagedased on ka kurguinfektsioonid ja üks sagedane süüdlane on soor. Kahjuks võtavad need infektsioonid IgA puudulikkusega patsientidel kauem aega, isegi kui neid ravitakse väga tõhusate antibiootikumidega.
Allergia on probleem ka selle seisundiga inimestele. Sageli on need rasked ja raskesti ravitavad. Selle haigusega inimene võib võidelda nii hingamisteede kui ka toiduallergiatega ning raske astma on tavaline probleem. Kui IgA puudulikkusega inimesel on astma, ei pruugi tüüpilised meditsiinilised ravimeetodid nii hästi toimida. Toiduallergiaga inimestel on sageli sümptomiteks korduv kõhulahtisus ja kõhukrambid.
IgA puudulikkus esineb tavaliselt sünnihetkel, kuigi mõned juhtumid avastatakse alles palju hilisemas elus. Tavaliselt diagnoositakse haigus siis, kui arstid teevad korduvate infektsioonide ja krooniliste haiguste põhjuse väljaselgitamiseks analüüse. Et teha kindlaks, kas inimesel on IgA puudulikkus, kasutavad arstid Ig ja IgG2 tuvastamiseks vereanalüüse. Kui inimesel on see seisund, on tal väike kogus IgA antikehi, kuid normaalne kogus muid antikehi, sealhulgas IgM ja IgG. Mõnikord annavad arstid patsiendile ka immuniseerimise ja seejärel testivad, kui hästi organism toodab konkreetsete bakterite vastu antikehi.
Praegu ei ole IgA defitsiidi vastu ravi ega ravi. Selle asemel tegelevad arstid sellele seisundile tüüpiliste korduvate haiguste ravimisega. Sageli kasutatakse antibiootikume ja patsiendid saavad end aidata, kui toituvad hästi ja puhkavad palju. Samuti on hea mõte võimalusel vältida kontakti inimestega, kellel on nakkushaigused, sealhulgas külmetushaigused.