Põhjalik majandusaasta aruanne on avaliku sektori üksuste või valitsusasutuste avaldatav finantsaruanne. See finantsaruanne sisaldab teavet kapitali laekumiste, kulude, varade ja muu organisatsiooniga seotud finantsteabe kohta. Kuigi terviklik iga-aastane finantsaruanne sarnaneb oma funktsioonilt eraettevõtte finantsaruannetega, esitab see teavet erinevalt, kuna enamik valitsusasutusi kasutab fondiarvestust. Fondiarvestus loob erinevaid kontosid avaliku sektori organisatsioonide või riigiasutuste kogutud vahendite erinevateks kasutusviisideks.
Põhjalikud iga-aastased finantsaruanded sisaldavad tavaliselt kolme valitsuse finantsaruannet. Tegevusaruanne, bilanss ja rahavoogude aruanne on tavaliselt kõige populaarsemad valitsuse finantsaruanded. Kuna avalikud organisatsioonid ja riigiasutused kasutavad fondiarvestust, võidakse iga fondi kohta koostada tegevusaruanne. Neid üksikuid avaldusi kasutatakse seejärel tegevuste koondaruande koostamiseks, et esitada tipptasemel ülevaade organisatsiooni või agentuuri finantstegevusest. Tegevusaruande info on sarnane erasektori ettevõtte kasumiaruandega; teave piirdub tavaliselt iga fondi kapitali laekumiste ja väljaminekutega.
Majandusaasta terviklik aruanne võib sisaldada ka avaliku sektori organisatsiooni või valitsusasutuse bilanssi. See valitsuse finantsaruanne sisaldab organisatsiooni või üksuse varasid ja kohustusi väliste ettevõtete või asutuste ees. Bilanss koostatakse tavaliselt koondaruandena kõigi avaliku sektori organisatsiooni või riigiasutuse poolt kajastatud fondide kohta.
Rahavoogude aruanne jälgib kõiki vahendeid, mis on tekkinud maksulaekumistest, riiklikest või erainvesteeringutest, pangakontode intressidest ja muudest erinevatest tuluallikatest. Selles väljavõttes on loetletud ka konkreetse perioodi raha väljaminekud. Põhjalik iga-aastane finantsaruanne sisaldab seda teavet, et üksikisikud saaksid aru, kui hästi avaliku sektori organisatsioon või valitsusasutus oma kogutud või teenitud raha kasutas.
Avaliku sektori organisatsioonid ja valitsusasutused võivad sageli sisaldada põhjalikku iga-aastast finantsaruannet koos valitsuse finantsaruannetega palju juhtimisteavet või muid hinnanguid. Need avaldused võivad sisaldada selgitusi oluliste väljakutsete ja organisatsioonipoliitika kohta, mis annavad teavet selle kohta, miks tulud kasvasid või vähenesid oodatust rohkem. See teave aitab inimestel mõista, kuidas kõik tulud koguti, miks kulutusi tehti ja kuidas organisatsioon või asutus kavatseb kulutada üleliigset kapitali või katta finantsaruandes loetletud puudujääke. Valverühmad võivad kasutada ka põhjalikku iga-aastast finantsaruannet, et teha kindlaks, kui vastutustundlikud on avaliku sektori organisatsioonid või valitsusasutused kodanikelt kogutud raha kogumisel ja kulutamisel.