Identiteediveergu kasutatakse andmebaasihalduses genereeritud väärtuse lisamiseks andmebaasi tabeli veerule. Kui andmebaasi administraator ei kavanda identifitseerimisvõtit, võib see põhjustada üleliigset teavet, kuna identiteedi veerg ei ole oma olemuselt kordumatu. Identiteedivälja loomiseks on vaja kahte numbrit; üks on seemne või esmase numbri jaoks ja teine on juurdekasv, mis tõuseb iga uue veerus oleva teabega. Selle veeru kasutamine andmebaasis, kus teavet sageli kustutatakse, võib põhjustada andmelünki.
Kui andmebaasi lisatakse identiteedi veerg, identifitseerib see veeru kindla numbrikomplektiga, mille määrab kas administraator või andmebaas ise. See muudab andmebaasi veeru sarnaseks arvutustabeli veeruks, kus igal lahtril on oma identiteet. Identiteedifunktsiooni peamine kasutusala on anda veerule kordumatu number, et administraator saaks selle hõlpsalt üles leida ja helistada.
Kuigi identiteedi veerg peaks aitama andmebaasi jaotisi ainulaadseks muuta, ei tee see seda oma olemuselt. Administraator saab määrata samad identifitseerimisnumbrid kahele eraldi veerule ja andmebaas ei tagasta ühtegi viga. Tavaliselt saab administraator sellest teada alles siis, kui ta kutsub ühte lauda ja saab vastutasuks mitu. Selle leevendamiseks on kõige parem, kui administraator märgib üles, millised numbrid on juba kasutusel.
Identiteedifunktsioon nõuab nii seemet kui ka juurdekasvu ning see määrab veeru esimese lahtri. Seeme on esimene number ja see toimib kogu veeru esmase identifitseerimisaspektina ning juurdekasv on täpne lahtri number veerus. Andmebaasi administraator saab määrata funktsioonis identiteedi veergude numbreid või andmekogu saab veerule automaatselt määrata väärtuse 1,1. Kui administraator määrab veeruks näiteks 3,5, siis 3 on seeme ja 5 juurdekasv ning juurdekasv suureneb iga uue lahtriga. Seda seetõttu, et identiteedifunktsioon määrab ainult esimese lahtri ja andmebaas võtab sealt üle.
Kombineerituna andmebaasiga, mis sageli kustutab andmeid, võib identiteedi veeruga tekkida probleeme. Kui andmed kustutatakse, ei määra veerg automaatselt numbreid ümber, nii et veerg võib hüpata 3,5-lt 3,8-le, ilma et teised lahtrid oleksid olemas. Iseenesest see tavaliselt probleeme ei tekita, kuid kas see võib muuta identiteedifunktsiooni andmete korraldamise keerulisemaks.