ICQ on kiirsõnumiprogrammi klient, erinevalt AIM-ist, MSN Messengerist või Google Talkist. ICQ ei ole tegelikult initsialism, nimi on hoopis mäng sõnadega “Ma otsin sind”, viidates sellele, kuidas ICQ-d saab kasutada vanade või uute sõprade leidmiseks ja nendega suhtlemiseks.
Kiirsuhtlus on ühel või teisel kujul eksisteerinud alates 1970. aastate algusest. Sel ajastul ühendati inimesed töö tegemiseks, sõnumite postitamiseks või suhtlemiseks ühe keskarvutiga, kus töötab operatsioonisüsteem (nt UNIX). Nende vanade süsteemide kiirsuhtlusteenused suhtlevad mõnikord otse kahe inimese vahel ja kasutavad mõnikord keskserverit. Aja jooksul muutus see kiirsuhtlusvorm vähem populaarseks, kuigi teatud vormid – näiteks Interneti-edastusvestlus (IRC) – jäid väga populaarseks kuni moodsa sõnumside tulekuni ja neil on endiselt palju jälgijaid.
America Online’i eelkäija Quantum Link võttis kasutusele oma kasutajatevahelise kiirsõnumivahetuse vormi. Ja hiljem, kui America Online sündis, oli America Online Instant Messaging selle teenuse osa. See varajane AIM ei olnud rangelt võttes graafiline klient, kuid see sisaldas paljusid tänapäeval tuntud funktsioone.
1996. aastal andis Iisraeli ettevõte nimega Mirabilis välja oma kiirsuhtlustoote: ICQ. Mirabilist rahastasid peamiselt üks asutaja isadest, aga ka teised väikeinvestorid. Ettevõte tugines väga vähe traditsioonilisele turundusele, selle asemel sõltus viiruse mõjust, kuna kliendid rääkisid sellest oma sõpradele ja nende sõbrad omakorda oma sõpradele.
ICQ oli kiirsuhtluse alal uuendaja. See oli esimene kiirsõnumiprogrammi klient, mis kasutas tõeliselt graafilist kasutajaliidest (GUI) ning seda oli lihtne installida ja kasutada peaaegu kõigi jaoks. Oli aeg, mil ICQ oli ülekaalukalt domineeriv kiirsõnumiprogrammi klient ja paljude ettevõtete jaoks oli see dot-com-i aastatel eelistatud suhtlusviis nende ja klientide vahel.
Selle asemel, et kasutada kasutaja valitud kordumatuid ekraaniidentiteete, nagu kasutab AIM, või kasutada kasutaja e-posti aadressi, nagu MSN Messenger ja Google Talk kasutavad, lõi ICQ iga kasutaja jaoks kordumatu identifitseerimisnumbri (UIN). See võimaldab ICQ kasutajal muuta oma konto kohta käivat teavet – ekraaninime, e-posti aadressi, pärisnime, kodulinna – ja omada endiselt sama esmast identifikaatorit. Kuna UIN-numbrid suurenevad järjest uute kasutajate lisandumisel, peetakse mõnes suhtlusringis inimese ICQ-numbri pikkust veebipõhise “tänavakrediidi” märgiks. Näiteks viiekohalise UIN-iga kasutaja on ilmselgelt varane kasutaja, kuna ta oli üks esimesi saja tuhande kasutajaid. eBays müüakse sageli viie- ja kuuekohalisi UIN-e, mis võimaldavad uuematel ICQ kasutajatel omandada vanema UIN-i.
1997. aastal andis America Online välja oma graafilise kiirsõnumiprogrammi AIM. 1998. aastal, vaid kaks aastat pärast ICQ loomist, omandas America Online programmi Mirabiliselt 407 miljoni dollari eest, hoolimata sellest, et sellel polnud üldse tulu. See võimaldas America Online’il omada kiirsuhtluse üle virtuaalset hegemooniat, kuni Google Talk ja MSN Messenger hakkasid turuosa haarama.
ICQ on endiselt olemas ja seda uuendatakse endiselt regulaarselt. Klienti on hoitud tänapäevaste sõnumsidestandarditega kursis ja sellel on nüüd sellised funktsioonid nagu emotikonid, mitme kasutajaga vestlused, e-posti tugi, SMS-i võimalus ja failiedastused. Osaliselt üsna suure probleemi tõttu rämpspostiga ning AIM-i, Google Talki ja MSN Messengeri agressiivsete turunduskampaaniate tõttu – mis kõik on seotud ka väga populaarsete olemasolevate teenustega – ei ole ICQ enam domineeriv sõnumside klient. Kuigi see jätkab ellujäämist ja võib-olla taas uuendusi, jääb see praegu suhteliselt puhkeolekusse.