Huvipakkuv isik on kriminaaluurimisega seotud isik, kellega politsei tahaks rääkida. Seda terminit kasutatakse mõnikord vaheldumisi sõnaga „kahtlustatav”, näiteks kuriteos kahtlustatava puhul, kuigi huvipakkuv isik võib olla ka tunnistaja või keegi teine, kellel on kasulikku teavet. Paljud õiguskaitseasutused eelistavad kasutada seda terminit, et vältida negatiivseid tähendusi, mis on seotud sõnaga “kahtlustatav”, ja rõhutada ideed, et isikut ei ole süüdistatud ega süüdistatud üheski kuriteos.
Kui kedagi nimetatakse huvipakkuvaks isikuks, tähendab see tavaliselt, et politsei on tuvastanud mingi seose isiku ja kuriteo vahel. Näiteks inimröövi puhul on vanemad sageli huvipakkuvad isikud, kuna neil võib olla olulist teavet, mis võib aidata kuritegu lahendada. Seda inimest võivad märgata ka tunnistajad või teda võib näha valvelindil. Kõigil neil juhtudel tahavad õiguskaitsetöötajad lihtsalt saada rohkem teavet kuriteo kohta, et aidata nende uurimisel.
Mõnikord kahtlustatakse huvipakkuvat isikut kuriteoga intiimsemas seotuses, sel juhul võidakse teda lõpuks ametlikult süüdistada ja kohtu ette anda. Seni, kuni ta on süüdistatavana tuvastatud, on halb mõte teha tema seotuse kohta ennatlikke järeldusi. Kuna suur osa õiguskaitseorganite tööst on avalik, on politseiosakonnad tänu innukale ajakirjandusele sageli väga ettevaatlikud selle suhtes, kuidas nad selle idee rõhutamiseks keelt kasutavad; nad ei taha, et näiteks mõrvajuhtumiga seotud inimese majja laskuks valvur.
Enamikus riikides on huvipakkuval isikul õigus teatud õiguskaitsele. Näiteks kuigi ta võib ülekuulamisega nõustuda, ei saa õiguskaitseorganid teda ilma tõenditeta kinni hoida kauem kui paar tundi. Inimene võib küsitlemisel taotleda ka advokaadi kohalolekut, eriti kui ta tunneb, et ta võib ennast kuidagi süüdistada. Kui politsei soovib kedagi huvitada, peab ta olema valmis süüdistust esitama.
Kui kuriteos kahtlustatav läheb kohtu alla, muutuvad reeglid veidi. Kuigi süüdistamine kedagi süüdi ei tee, tähendab see aga seda, et politseil on kindlad süüle viitavad tõendid ning huvipakkuva isiku õiguslik seisund muutub oluliselt. Kui kohtuprotsessi tulemuseks on süüdimõistev otsus, saab süüdistatavast ametlikult kurjategija ja ta peab olenevalt kuriteo iseloomust tõenäoliselt alluma seaduslikele karistustele, nagu vanglakaristus, rahatrahv või üldkasulik töö.