Hüpovitaminoos on katustermin, mida kasutatakse mitme erinevat tüüpi vitamiinipuuduse kirjeldamiseks. Kõige sagedamini seostatakse seda hüpovitaminoosiga D ehk D-vitamiini puudusega inimkehas. Hüpovitaminoos areneb siis, kui süsteem ei suuda omastada õiges koguses vitamiine ja toitaineid, mille tulemuseks on mitmed erinevad haigusseisundid.
Üks levinumaid hüpovitaminoosi D põhjuseid on vale toitumine ja toitumine. Kui inimene tarbib selle vitamiini vähese või puuduliku sisaldusega toiduaineid, luuakse tingimused hüpovitaminoosi tekkeks. Teine oluline tegur on päikesevalguse puudumine. Päike on inimese peamine D-vitamiini allikas, mis imendub läbi naha ning kui inimene ei puutu päikesevalgusega piisavalt ja tervislikult kokku, võib tekkida hüpovitaminoos.
D-vitamiini puudus võib põhjustada mitut tüüpi meditsiinilisi probleeme. Üks levinumaid on luude mineraliseerumine, mille korral luud ei kasva korralikult ja muutuvad sageli pehmeks. See võib põhjustada luuhaigusi, nagu rahhiit ja osteoporoos. Lihasvalud ja üldine lihasnõrkus on D-hüpovitaminoosi teine levinud kõrvalsaadus.
Hüpovitaminoosi A esineb sagedamini loomariigis, valdavalt roomajatel ja lindudel. Kõige sagedamini mõjutab see neid loomi, kes kasutavad oma toidus seemneid, kuna seemned ei sisalda üldiselt A-vitamiini. Loomad, kes tarbivad ainult liha, on samuti altid A-hüpovitaminoosile.
Vähem levinud hüpovitaminoosi tüüp on C-vitamiini puudus. Seda täheldatakse tavaliselt patsientidel, kellel on teatud tüüpi vähk või muud seisundid, mis pärsivad organismi loomulikku vitamiinide imendumist. C-vitamiin on levinud paljudes toitudes, eriti tsitrusviljades, ja seda saab kergesti võtta toidulisandina, et tõsta inimese C-vitamiini taset.
On mitmeid riskitegureid, mis võivad mängida rolli hüpovitaminoosi tekkes. Peamine probleem on vanus; kui keha küpseb, muutub selle loomupärane võime vitamiine töödelda. Vale toitumine on teine riskitegur, nagu ka rasvumine. D-hüpovitaminoosi korral arvatakse olevat suurem risk tumedama nahaga inimestel kui heledama nahaga inimestel, sest mida heledam on pigment, seda suurem on D-vitamiini tase, mida päike suudab omastada.
Hüpovitaminoosi vältimiseks soovitatakse inimesel võtta multivitamiini ning süüa palju värskeid puu- ja köögivilju. Lisaks on soovitatav veeta piisavalt aega päikese käes. Antioksüdantiderikaste toitude, nagu kirsid ja tomatid, tarbimine võib samuti aidata vältida hüpovitaminoosi teket.