Hüpoteekileping on võlgniku ja laenuandja vaheline leping, mille kohaselt võlgnik pandib laenu tagatiseks teatud tüüpi vara, ilma seda tagatist laenuandjale tegelikult üle andmata. Sageli näeb leping ette varale pandiõiguse seadmise kuni laenu täieliku tasumiseni. Hüpoteegid, mille tagatiseks on ostetud kinnisvara, on üks levinumaid hüpoteegilepingu näiteid. Seda terminit kasutatakse ka lepingu kirjeldamiseks, mis reguleerib tagatiskonto loomist maakleri juures. Selle konkreetse stsenaariumi korral tuntakse hüpoteegilepingut sageli tagatislepinguna.
Mõlemal neist kahest stsenaariumist aitab hüpoteegi leping vähendada laenuandja võetud riske. See omakorda suurendab tõenäosust, et laenuandja otsustab võlgnikuga äri teha, kuna laenu või tagatiskonto krediidiliini pikendamisest kasu saada on suurem. Samas saab võlgnik nautida panditud vara kasutamist ka siis, kui kohustus võlgniku ees on täidetud.
Kasutatava tagatise tüüp sõltub sageli olukorrast, milles hüpoteegileping sõlmitakse. Näiteks kui leping on seotud kinnisvara ostmisega, pandib võlgnik soetatud vara laenu toetuseks. Mõnel juhul võib laenuandja hüpoteeklaenu tagatiseks aktsepteerida teistsugust kinnisvara, millel ei ole praegu pandiõigust ega muid kohustusi. Kui võlgnik ei maksa õigeaegselt makseid ja lõpuks jätab hüpoteegi maksmata, võimaldavad hüpoteegilepingu tingimused laenuandjal panditud kinnisvara üle oma kontrolli alla võtta ja selle maha müüa, et kustutada kogu või vähemalt osa tasumata võlast. Oluline on märkida, et kui vara hilisem müük ei too piisavalt tulu võlgniku konto tasumata jäägi katmiseks, on laenuandjal sageli vabadus võtta ülejäänu sissenõudmiseks täiendavaid õiguslikke meetmeid, võib-olla arestides võlgniku töötasu. võlgnik.
Samamoodi nõuab tagatiskontoga seotud hüpoteegileping ka varade pantimist, mida maakler võib nõuda juhul, kui investor ei maksa tagatisena laenatud vahendeid vastavalt tingimustele tagasi. Tavaliselt on panditud varad konkreetselt identifitseeritud väärtpaberid, mida hoitakse investori kontol, kusjuures panditud aktsiate arv on samuti märgitud lepingutingimuste osana. Kui investor ei saa mingil põhjusel tagatisena laenatud summat tagasi maksta, on maakleril õigus nõuda nende panditud väärtpaberite omandiõigust võla tasumiseks. Kui nende panditud varade praegune turuväärtus ei kata tasumisele kuuluva tagatissumma kogusummat, võib maakleril olla õigus mitte lubada investoril uuesti marginaaliga oste teha enne, kui ülejäänud saldo on tasutud. Seda saab hallata, müües maaklerile vabatahtlikult muid väärtpabereid või tehes sularahamakse, mis kaotab kogu tasumisele kuuluva jäägi.