Hüpoteeklaenu rikkumine on olukord, kus keegi ei maksa oma hüpoteegi pealt makseid ja laen loetakse maksehäireks, mis tähendab, et võlakirja hoidja võib kinnisvara üle võtta. Hüpoteeklaenu täitmata jätmine võib kaasa tuua tüki kinnisvarast ilmajäämise ja seda tuleks iga hinna eest vältida. Isegi kui kinnisvara ei lähe pangale kaduma, vähendab hüpoteegi rikkumine krediidiskoori märkimisväärselt, muutes pangaga läbirääkimiste pidamise või tulevikus muude laenude jaoks krediidi hankimise raskemaks.
Hüpoteegi väljastamisel määratakse tavaliselt igakuine maksetähtaeg. Paljud hüpoteegid sisaldavad ühe kuni kahe nädala pikkust ajapikendust, mis tähendab, et ajapikendusperioodi jooksul tehtud makseid arvestatakse siiski õigeaegselt. Pärast ajapikendusperioodi möödumist hakatakse aga maksma viivist. Kui maksetähtajast möödub rohkem kui 30 päeva, loetakse hüpoteek maksejõuetuks.
Kui pank teeb kindlaks, et 30 päeva on möödas, võib ta saata krediidiagentuurile teatise hüpoteegi maksejõuetuse kohta, mis mõjutab kohe krediidiskoori. Tavaliselt kasutab pank mõne nädala jooksul krediidi kogumise agentuuri teenuseid, et saada majaomaniku tasumata maksed. See lisab hüpoteeklaenu tasumata jätmisega seotud tasud. Paljud pangad nõuavad ka täielikku makset, sealhulgas viivistasusid ja sissenõudmistasusid, et viia majaomanik voolu, ning nad ei aktsepteeri hüpoteegi osalisi makseid, kui hüpoteek on maksejõuetuse korral.
60–90 päeva jooksul pärast hüpoteegi täitmata jätmise tuvastamist saadab pank majaomanikule teatise hüpoteegi täitmata jätmise kohta. See on esimene samm arestimismenetluses, mis annab kinnisvaraomanikule võimaluse tasumata jäänud maksed koheselt ja täies mahus tasa teha või riskida sellega, et pank võtab vara üle ja müüakse enampakkumisel. Pangal on kohustus panna välja ka avalik teade sundraha sulgemise kohta ning kinnisasja omanikul on võimalus sulgemisoksjoni käigus vara tagasi osta, kui tal on võimalik raha sularahas koguda.
Mõned inimesed otsustavad jätta oma hüpoteegid maksmata ja lihtsalt lahkuvad, otsustades, et negatiivne mõju nende krediidiskoorile on parem kui omakapitali suurendamine koju. See on kõige tavalisem piirkondades, kus kinnisvara väärtus on radikaalselt langenud, jättes inimestele laenu, mis on suuremad kui nende kodu väärt. Teised inimesed võivad proovida oma kodu maha müüa enne, kui nende hüpoteegid maksejõuetuks lähevad, et nad saaksid kiltkivist puhtaks pühkida ja uuesti alustada.
Majaomanikele, kes arvavad, et nad võivad riskida hüpoteeklaenu maksejõuetusega, on parim asi laenuandjaga rääkida. Makseteatiste, telefonikõnede ja juriidiliste teadete eiramine ei ole soovitatav, sest pank keeldub läbirääkimistest kinnisvaraomanikega, kes pole olnud ennetav. Kui kinnisvaraomanik arvab, et hüpoteeklaenu tasumine jääb tegemata, peaks ta läbirääkimiste pidamiseks laenuandjaga ühendust võtma. Paljud laenuandjad on nõus pakkuma pikemat ajapikendusaega või lubama rahaliste raskuste tõttu väiksemaid makseid, et vältida hüpoteegi rikkumist, kuna pank pigem ei tegeleks sundraha sulgemise oksjoniga. Õigeaegse maksmise ja hüpoteegi vastutustundliku käsitlemise ajalugu muudab panga tõenäolisemaks koostööd.