Hüpniline tõmblus on tahtmatu lihasspasm või -tõmblus, mis sõna otseses mõttes äratab inimese. Tavaliselt esineb see kõige kergemates unefaasides, sageli just siis, kui keegi on magama jäämas, kuid mitte alati. Ehmatavat spasmi nimetatakse ka hüpnagoogiliseks massiivseks tõmbluseks, müoklooniliseks tõmbluseks või une alguseks. Inimesed kirjeldavad seda sageli kui kukkumistunnet või elektrilööki ning see on tavaline, täiesti tavaline kogemus. Korduvad liigutused, mis inimese öösel üles äratavad, on tavaliselt põhjustatud muust seisundist, nagu rahutute jalgade sündroom või perioodiline liikumishäire.
Põhjused ja riskitegurid
See lihastõmblus, tehniliselt tuntud kui müokloonus, tekib enamasti siis, kui inimene magab ebamugavas asendis või on üleväsinud. Ameerika unemeditsiini akadeemia teatab, et kuni 70% inimestest kogevad neid magama jäädes. Seda teemat on vähe uuritud, kuid üks teooria viitab sellele, et see võib olla tingitud lihaste lõdvestumisest. Keha temperatuur ja hingamine muutuvad ning inimene uinub ja aju võib seda valesti tõlgendada kui märki kukkumisest. Teine teooria viitab sellele, et keha reageerib magamajäämisele nii, nagu inimene võib surres tõmblema, ja hüpniline tõmblus on refleks, mida kasutatakse keha toimimise tagamiseks.
Kui inimene ei ole piisavalt maganud või üritab mitte uinuda, võivad tahtmatud spasmid esineda sagedamini. Uneeksperdid väidavad, et unepuudus, stress ja väsimus võivad kaasa aidata nende liigutuste sagedusele. Kofeiin võib samuti olla tegur, sest see muudab inimese lõõgastumise raskemaks. Mõned inimesed teatavad ka, et alkoholi joomine muudab une sagedasemaks.
Ennetamine
Nende spasmide tõenäosuse vähendamiseks soovitavad tervishoiutöötajad veenduda, et magamistuba on mugav ja lõõgastav. Inimesed peaksid vältima kofeiini või alkoholi joomist enne magamaminekut ning vältima rasket tegevust, nagu treening. Kui madrats on vana või tükiline, võib uus madrats midagi muuta. “Valge müra” masinat saab kasutada häirivate või valjude helide blokeerimiseks, mis võivad uinumist raskendada.
Algab kuulmis- ja visuaalne uni
Hüpniline tõmblus võib tekkida ka siis, kui inimene ärkab, kuid seda juhtub harva. Mõnel juhul võib spasm mõjutada nii kuulmisnärve kui ka lihaseid ning seda nähtust nimetatakse kuulmisune alguseks. Kui see juhtub, kuuleb inimene ärgates väga valju plõksuvat või praksuvat heli, mis näib tulevat pea keskelt. Mõned inimesed on kogenud ka visuaalseid unehoogusid, mille puhul pimestav valgussähvatus äratab magaja, kuid need juhtumid on üliharvad.
Muud põhjused une ajal liikumiseks
Kuigi une ajal on kerged tõmblused ja keha kohanemine tavalised, kogevad mõned inimesed kontrollimatuid liigutusi kiire silmade liikumise (REM) faasis, mis on siis, kui enamik unenägusid näeb. Nendel sügava une perioodidel peatub tavaliselt kogu vabatahtlik lihaste aktiivsus; harvadel juhtudel on see ajutine halvatus siiski häiritud ja inimesed võivad liikuda või oma unistusi ellu viia. See ei ole hüpniline jõnks, kuigi järsud ja vägivaldsed liigutused võivad magaja äratada.
Teine haigusseisund, mida nimetatakse perioodiliseks jäseme liikumise häireks (PLMD), põhjustab magajal lihastõmblusi sageli kogu öö jooksul, mõnikord nii sageli kui iga 30 sekundi järel või harvemini. Need liigutused toimuvad tavaliselt une kõige kergematel etappidel, kuna keha lõdvestub, ja sageli äratavad magaja või viivad une, mis ei ole eriti kosutav. PLMD põhjused ei ole teada ja pole selge, kas see seisund on seotud hüpnilise tõmblemisega.
Ka mitmed muud seisundid võivad põhjustada inimese ootamatu ärkamise öösel. Rahutute jalgade sündroom (RLS), mille puhul inimene kogeb jalgades ebamugavustunnet või valu ning tal on soov neid selle leevendamiseks liigutada, on suhteliselt levinud haigus. Uneapnoega inimesed võivad järsult ärgata ka siis, kui nad öösel hingavad.