Hüperesteesia on seisund, mille puhul keegi muutub sensoorsete stiimulite suhtes ülitundlikuks. Hüperesteesiaga inimesed võivad kogeda aistinguid ilma sisendita ja tunduda, et sensoorne stimulatsioon on äärmiselt intensiivne ja mõnikord peaaegu väljakannatamatu. See seisund on üsna haruldane ja lisaks sellele, et see esineb inimestel, esineb seda ka kassidel ja koertel. Loomadel võib see häire põhjustada käitumisprobleeme, sealhulgas hammustamist, napsutamist ja enese vigastamist.
Põhjuseid ei mõisteta hästi. Seda seostatakse mõnikord neuroloogiliste muutuste ja ajukahjustustega, mis võivad tekkida siis, kui kellelgi on ajukasvaja, degeneratiivne neuroloogiline seisund või neuropaatia. Taktiilne hüperesteesia, millega kaasneb naha äärmine tundlikkus, on sageli seotud neuropaatiate ja krooniliste neuroloogiliste seisunditega.
Inimesed võivad lisaks puudutusele kogeda ka kuulmise, lõhna, nägemise ja maitse ülitundlikkust. Mõnel juhul näib, et haigusseisundi vallandab aistinguga seotud ajupiirkonna ülestimulatsioon, sel juhul peaks hüperesteesia taanduma mõne tunni jooksul. Sümptomite ilmnemise ajal võib patsiendil olla abi jahedas, vaikses ja pimedas kohas. Mõned patsiendid leiavad, et hingamisharjutused ja massaaž on abiks, teised eelistavad paranemise ajal lihtsalt vaikselt lamada.
Kui häire näib olevat põhjustatud kroonilisest probleemist, saab neuroloog läbi viia läbivaatuse, et täpsemalt teada saada ja otsida võimalikke põhjuseid. Sellised ravimid, nagu valuvaigistid nüri tunde tekitamiseks, krambivastased ravimid ja ärevusvastased ravimid, võivad mõnikord aidata selle seisundiga patsiente. Need ravimid võivad vähendada aistingute intensiivsust ja muuta patsiendi mugavustunde.
Kui kellelgi tekib hüperesteesia, on mõistlik broneerida aeg neuroloogiga vestluseks ja uuringuks. Mõned tõsised seisundid võivad varases staadiumis ilmneda hüperesteesia kujul ja patsiendi prognoos paraneb oluliselt, kui ravi antakse võimalikult kiiresti.
Loomadel avaldub häire sageli naha suurenenud tundlikkusena. Nahk võib lainetada või tõmbuda, eriti puudutamisel, ning loom võib reageerida intensiivselt käsitsemisele või puudutamisele. Mõned loomad hammustavad, lakuvad või kratsivad oma nahka, põhjustades kiilaspäiseid või haavandeid ning loom võib puudutamisel napsata, haukuda või susiseda. Veterinaararst saab looma hinnata ja anda ravisoovitusi, mis käsitlevad haigusseisundit. Ravi ajal võib loom vajada hammustamise ja lakkumise vältimiseks e-krae kandmist.