Kuhjaleostumine on tööstuslik protsess väärismetallide ja mineraalide ekstraheerimiseks, lahustades need maagist vedelikega, mida nimetatakse leostuslahusteks. Protsessi kasutatakse tavaliselt metallide, näiteks kulla, vase ja uraani kollase koogi ekstraheerimiseks lisaks mitmetele teistele mineraalidele. Kuhjaleostumine toimub tavaliselt avamaal ja kergelt kaldpinnal, mis on kaetud vettpidava plastlehe või savikihiga, millele asetatakse hunnik purustatud maaki. Kuhja pihustatakse leostuslahusega, mis imbub või voolab läbi selle alla ning lahustab ja kannab metallid minema. Seejärel kogutakse lahus kokku, saadetakse töötlemisettevõttesse väärtuslike elementide eraldamiseks, taastatakse ja saadetakse tagasi hunnikusse uueks tsükliks.
Erinevalt tavapärastest maagi rafineerimisprotsessidest, mis kasutavad ülikõrgeid temperatuure ja väga mürgiseid kemikaale, pakub hunnikus leostumine operaatoritele tõhusat ja odavat lahendust, millel on väike, kui üldse, negatiivne keskkonnamõju. Kuhjaga leostamisprotsessi keskkonnakasu hõlmab ahjude heitkoguste puudumist ja väärtuslike looduslike kütuseallikate hävitava ekstraheerimise vajadust. Samuti on väga väike oht keskkonna saastumiseks või inimeste ja loomade mürgitamiseks mürgiste kemikaalide lekete ja äravoolu tõttu. Leostuslahused on tavaliselt lahjendatud leeliselise tsüaniidi või väävelhappe kokteilid, mis, kuigi need kõlavad ohtlikult, kujutavad endast üldiselt tühiseid riske. Protsessikulud on samuti väga madalad, muutes seega hunniku leostumise finantsperspektiivist atraktiivseks võimaluseks.
Leostamistehnikate rakendamine metallide ja mineraalide ekstraheerimiseks lähtemaagidest on olnud kasutusel sajandeid; raudsulfaadi rafineerimine on protsessi üks esimesi näiteid. Kuhja leostumise aluspõhimõte on teiste meetoditega võrreldes lihtne. Algmaak purustatakse esmalt ja kuhjatakse seejärel mitteläbilaskvale või veekindlale pinnale. Tavaliselt on see plastikleht või spetsiaalselt vormitud savikiht, mis asetatakse kergele kaldele, et hõlbustada lahuse kogumist. Lahus piserdatakse hunnikule ja lastakse aeglaselt läbi maagi alla imbuda, lahustades seeläbi nii sihtelemendi kui ka muud mineraalid teel.
Kui lahus jõuab hunniku põhjas oleva veekindla kihini, suunatakse see kogumisalasse ehk leostustiiki, kust see puhastamiseks ära pumbatakse. Töötlemisprotsessi käigus eraldatakse lahustunud elemendid ja lahus taastatakse algse kontsentratsioonini, enne kui see taaskasutatakse edasiseks kasutamiseks. Kuhjade leostumise protsessi kasutatakse metallide, nagu kulla, vase ja nikli, ekstraheerimiseks ning seda võib kasutada madala kvaliteediga maakide ja kaevandusjäätmete puhul, mida üldiselt peetakse kaubandusliku väärtuseta. Protsessi käigus saadakse ka kollast kooki, tuumareaktori kütuse tootmisel kasutatavast uraanimaagist leostatud kontsentraati.