Atlandi hundikala ehk Anarhichas luupust nimetatakse ka Atlandi sägaks, ookeanisägaks, merikassiks ja hundiangerjaks. Sellel merekalal on saba, mis meenutab angerjat, ja hambad, mis on ehitatud chompingu jaoks. Ameerika Ühendriikide riiklik merekalandusteenistus peab merikasse ülepüügi ja elupaikade hävitamise tõttu murettekitavaks liigiks.
Merikassid elavad mõlemal pool Atlandi ookeani. Atlandi hundikalad elavad 250–400 jala (umbes 76–122 meetri) sügavusel ookeani pinna all. Need kalad eelistavad asustada ookeanipõhjas nurgatagustes või koobastes ning on istuvad või liiguvad harva. Lisaks sügavusele eelistavad hundiangerjad külma vett, tavaliselt vahemikus 34–36 kraadi Fahrenheiti (1–2 kraadi C), kuigi Atlandi säga võib taluda kuni 30 kraadi Fahrenheiti (-1 kraadi C) või alla külmumistemperatuuri. Tegelikult on Atlandi hundikalad välja töötanud loodusliku “antifriisi”, mis aitab kaladel elada külmumis- või külmumistemperatuuridel.
Atlandi hunt võib kaaluda kuni umbes 40 naela (18 kg). Selle kala pikkus võib ulatuda peaaegu 5 jalga (150 cm). Merikassi hirmuäratavaid kõveraid hambaid kasutatakse selliste toiduainete purustamiseks nagu krabid, merisiilikud ja karbid. Need kalad on tegelikult kuulekad, kui neid ei ähvardata.
Hundikala paljunemisharjumused on teistsugused kui paljudel teistel merekaladel. Selle asemel, et emased munad vees laiali hajutavad isasloomade viljastamiseks, viljastatakse munad emase sees. Seejärel muneb emane munad ookeanipõhjas olevasse pessa. Isaskala kaitseb pesas olevaid mune ja noorkalu neli kuni üheksa kuud.
Merikassid on hea toitumisallikas. Umbes 5 untsis (153 g) toores Atlandi hundikalas on 147 kalorit ja kokku 4 grammi rasva. Sellest rasvast on küllastunud 1 gramm. Merikassil on 70 mg kolesterooli, 130 grammi naatriumi ja süsivesikuid pole. See portsjon sisaldab ka 27 grammi valku ja katab 11 protsenti päevasest A-vitamiini vajadusest, 52 protsenti B12-vitamiini päevasest vajadusest ja 31 protsenti päevasest B6-vajadusest, võttes aluseks 2,000 kalorit päevas.