Inimese kopsud asuvad rindkere sees ülejäänud elundite kõrval. Neid hoitakse teistest kehaosadest eraldi välismembraani kapsliga, mida nimetatakse pleuraks. Kopsude väliskülje ja selle membraani vaheline tühimik on ruum, mis tavaliselt ei sisalda õhku ega palju vedelikku. Kui inimesel on selles ruumis õhku ja vedelikku, nimetatakse seda seisundit hüdropneumotooraks. Selle meditsiinilise probleemi põhjused hõlmavad kehavigastusi ja kirurgiliste operatsioonide kõrvalmõjusid.
Kopsud on teed, mis lasevad kehasse õhku, mis tuleb korralikult lagundada ja pakendada, et keha saaks seda õigesti kasutada. See on kopsude funktsioon ja ülejäänud rindkere sees olevad elundid ei pea õhuga kokku puutuma ning see võib tegelikult olla ohtlik. Seetõttu on inimesed arenenud lisama täiendava kaitsekihi kopsude ja teiste keskorganite vahele, et hoida õhku eemal ja kaitsta kopse kahjustuste eest, mis võivad tekkida rindkere muudest komponentidest.
Tavaliselt ei sisalda pleurakapsli ja kopsude vaheline ruum õhku ja selles on vaid väike kogus vedelikku. Madal vedelikutase aitab hoida terved nii kapsli rakud kui ka kopsud ise. Selle vedeliku imendumine ja asendamine toimub regulaarselt ning keha hoiab seda kontrollitud tasemel. Kui õhku või tavapärasest rohkem vedelikku satub kopsude ja pleura vahele, mida nimetatakse pleura ruumiks, võib see kahjustada inimese tervist. Hüdropneumotooraks viitab konkreetsele olukorrale, kui õõnsuses leidub nii õhku kui ka vedelikku.
Kõige sagedamini tekib hüdropneumotooraks füüsilise kahjustuse tõttu, mis võib tekkida vigastuse või juhusliku operatsiooni tagajärjel. See võib juhtuda seotud kudede rebenemise või söögitoru purunemise korral. Asukohas tehtavad toimingud võivad kogemata põhjustada kudede rebendeid, mis lasevad õhul ja vedelikul ringi liikuda, ning teatud protseduurid, näiteks juba õõnsuses oleva õhu eemaldamine, võivad kogemata ruumi viia vedelikku või rohkem õhku.
Hüdropneumotoraksit nimetatakse tavaliselt ka hüdropneumotoraksiks või pneumoserotoraksiks. Nende nimede päritolu tuleneb kreeka sõnadest vesi ja õhk, hüdro ja pneumo. Seda tüüpi meditsiiniline diagnoos tuvastatakse tavaliselt meditsiinilise pildistamise meetodite abil. Näiteks hüdropneumotooraks paistab röntgenpildil laiguna, kuna vedelikul ja õhul on terve kopsu normaalsest väljanägemisest erinev tihedus.