Hüdronefroos on meditsiiniline seisund, mida iseloomustab neerude pundumine, mis on põhjustatud uriini kogunemisest, mida ei saa põie kaudu evakueerida. See seisund võib muutuda üsna ohtlikuks, samuti võib see põhjustada mitmesuguseid terviseprobleeme, sealhulgas hüdroonefroosist tingitud venituse tagajärjel tekkinud pikaajalist neerude atroofiat. Sellel seisundil on mitmeid põhjuseid ja erinevaid ravimeetodeid.
Uriin naaseb neerudesse, kui kuseteedes on takistus. Selle põhjuseks võib olla struktuurne kõrvalekalle, kuseteede kokkusurumine või neeru liikumine, mis põhjustab vooliku keerdumise sarnaselt. Takistused, nagu kasvajad ja neerukivid, on samuti selle seisundi sagedaseks põhjuseks. Olenemata põhjusest hakkab uriin aeglaselt neerudesse kogunema, põhjustades lõpuks selle paisumise koos sees oleva vedeliku rõhuga.
Seda seisundit võib iseloomustada ühepoolsena, mis tähendab, et haaratud on üks neer, või kahepoolseks, millisel juhul on kahjustatud mõlemad neerud. Kahepoolne hüdronefroos kipub põhjustama raskemaid sümptomeid, mille hulka kuuluvad urineerimise vähenemine, valu ja tundlikkus kõhus. Äärmuslikel juhtudel võib neer olla nii paistes, et see on füüsilisel läbivaatusel käegakatsutav.
Ägeda hüdronefroosi korral tekivad ummistus ja turse kiiresti, põhjustades sümptomite kiiret ilmnemist. Kroonilise hüdroonefroosi kujunemiseks tõsiseks probleemiks kulub kauem aega ja selle põhjuseks võib olla osaline ummistus, mis lihtsalt aeglustab äravoolu neerust, mitte ei peata seda. Mõlemad nõuavad arstiabi, et ummistust oleks võimalik tuvastada ja parandada.
Meditsiiniline pildistamine, nagu ultraheli, võib sageli paljastada hüdroonefroosi olukorra ning arst võib neerufunktsiooni testimiseks kasutada ka uriiniproove ja vereanalüüse. Põhjuse väljaselgitamiseks ja ummistuse kõrvaldamiseks võib läbi viia kateteriseerimise ja invasiivsemad protseduurid. Mõnel juhul võib haigusseisundi põhjustanud probleemi lahendamiseks osutuda vajalikuks operatsioon, teistel juhtudel võib ummistus olla võimalik eemaldada väheminvasiivsete tehnikatega.
Kui haigusseisundit põhjustab midagi nagu kasvaja, võib kordumise vältimiseks vaja minna täiendavat ravi. Neerud võivad vajada ka toetavat ravi, kui haigusseisundil on lastud pikema aja jooksul ravimata jääda, kusjuures neerude taastumiseks kasutatakse selliseid ravimeetodeid nagu dialüüs.