Hüdraulikamootor on osa hüdroajamisüsteemist, mis kasutab silindri liigutamiseks ja masina töö tegemiseks survestatud vedelikku. Elektrimootor, sisepõlemismootor või mõni muu generaator surub süsteemi juhtimiseks hüdraulikavedelikku läbi rea ventiilide ja torude. See vedelik surub füüsiliselt kas hüdrosilindrit või mootorit ja juhib masinaid. Mootor ise on ajam, mis muudab vedeliku rõhu pöördemomendiks ja pöörlemiseks.
Hüdraulikamootorile saab lisada hammasrattaid, et muuta konkreetse toimingu jaoks manustatava pöördemomendi taset. Näiteks sõjalisel sõidukil, mis peab sõitma üle paljude erinevate maa-alade, on erinevad käigud, et kontrollida mootori surumiseks kasutatavat survet. Kõnniteed vajavad sõiduki liigutamiseks vähem hüdraulilist jõudu, samas kui mustus või muda võib vajada rohkem.
Mootoris saab kasutada erinevat tüüpi kolbe või kolbe. Kõige tavalisem tüüp on aksiaalne kolb. Mootori kolvid on konstrueeritud paralleelselt, et võimaldada hüdromootori tõhusamaks töötamiseks pidevalt reguleeritavaid pühkimisi. Hüdromootori pöörlemiskiirus jääb vahemikku 1200-1800 p/min. Mootori kiiruse suurendamiseks võib kasutada radiaalseid kolbe. Need kolvid teevad mootoris lühikesi pühkimisi, mis võimaldavad suurendada kiirust. Nende lühikeste pühkimiste mõjul aga väheneb maksimaalne pöördemoment.
Hüdromootori üks puudusi on see, et see võimaldab leket läbi ajamisüsteemi ühenduse. See aitab vältida mootori lukustumist pöörlemisel. See tähendab, et mootor vajab mingisugust pidurdusmehhanismi, et tagada süsteemi õige püsimine. See nõuab ka vedeliku taset kuvavate näidikute rutiinset jälgimist. Ohutu operatsioonisüsteem on masina jätkuva kasutamise jaoks oluline.
Esmakordselt 1700. aastatel välja töötatud hüdromootorid paistavad silma selle poolest, et suudavad toota rohkem võimsust kui teised sama suurusega mootorid. Need võivad taluda suuremat koormust kui traditsioonilised elektrimootorid ja neid kasutatakse kõige sagedamini lennukites, ehitussõidukites ja autodes. Lisaks kasutab suur hulk tööstusmasinaid hüdromootoreid raskete tõstetööde tegemiseks ja olukordades, mis nõuavad tugevat survet, näiteks survevalu. Neid saab konstrueerida väikeste komponentidena keerukasse mehhanismi või ühte väga suurt hüdromootorit, mis täidab ühte ülesannet.