HyperText Markup Language versiooni 5 (HTML5) väljalaskmisega võeti kasutusele videomärgend, mis võimaldas video- ja helifaile manustada ja esitada otse veebibrauseris. Kuid brauseri põhifunktsioonid olid mõne kujunduse jaoks ebapiisavad, mis viis eriprogrammideni, mis võiksid toimida täiustatud HTML-videopleierina. HTML-videopleier pakub üldiselt täiustatud jõudlust või laiendatud tööriistu, mis võimaldavad kasutajal videoga erinevatel viisidel suhelda, näiteks vahele jätta, ootamata kogu video puhverdamist. Teine põhjus, miks HTML-videopleier võib osutuda vajalikuks, on sobitada vanemaid veebibrausereid, mis ei rakenda HTML5 videostandardit, mis tähendab, et video vaatamiseks tuleb teha muid toiminguid. Saadaval on palju erinevaid mängijaid, millest enamik on loodud eesmärgiga olla kasutaja jaoks läbipaistvad, ilma et oleks vaja spetsiaalseid allalaadimisi.
HTML-videopleier töötab JavaScript®-i abil, et jäädvustada ja muuta kasutatava videomärgendi paljusid funktsioone. See mitte ainult ei võimalda muuta video esitamise teatud aspekte, vaid pakub ka paigutuse ja välimuse täiustatud funktsioone. HTML-videopleieri populaarne kasutusala on pleierile kohandatud välimuse pakkumine, mida nimetatakse nahaks või nahaks. Sama koodi kasutamine mängija jaoks võib lubada CSS-i (Cascading style sheets) kasutaval veebisaidil esitada videoid järjepidevalt mitmel lehel või saidil.
Üks probleem, mida HTML-videopleier saab lahendada, on ühilduvus. Mitte kõik veebibrauserid ei rakenda täielikult või isegi osaliselt videomärgendit HTML5 standardis. See tähendab, et vaikekäitumine on videomärgendi täielik ignoreerimine, mis põhjustab lehe ebasoovitava renderdamise. HTML-videopleier suudab tuvastada, milline brauser lehte loeb, ja vajadusel muuta video HTML-koodi vanema stiili vastu, mis võimaldab seda vaadata ja esitada, kuigi vorming on siiski suure tõenäosusega vale.
Teine probleem, mida HTML-videopleier aitab leevendada, on videofailivormingute ja nende esitamiseks vajalike koodekite probleem. HTML5-videole pole kehtestatud ühtegi standardit, mis tähendab, et brauserid ei pruugi mõnda vormingut toetada ja videot ei saa esitada. Konkreetse pleieri kasutamine võib aidata tuvastada, milliseid vorminguid saab kasutatava brauseri põhjal esitada, ja seejärel suunata faili kasutajale. See meetod töötab hästi, kuid nõuab ka seda, et üks video oleks salvestatud mitmesse faili, millest igaüks on kodeeritud erinevalt. See kasutamine on eriti tõhus mobiil- või pihuseadmetes kasutatavate brauserite puhul.