Kui inimese kehas on põletik, on tema veres kõrgem C-reaktiivse valgu (CRP) valgu tase. Standardne CRP test mõõdab selle valgu taset veres ja kõrge tundlikkusega CRP (hs-CRP) testi kasutatakse selle taseme mõõtmiseks isegi siis, kui see on madal. Arterite põletik või turse on teadaolev südame-veresoonkonna haiguste riskitegur ning hs-CRP test võib aidata arstidel kindlaks teha patsiendi võimaliku südameprobleemide tekke.
Põletik on organismi normaalne reaktsioon teatud ebasoodsatele seisunditele, sealhulgas vigastustele, palavikule ja infektsioonidele. Samuti mängib see võtmerolli südame-veresoonkonna haiguste progresseerumisel ja tekkes. Arteripõletikku on seostatud selliste seisunditega nagu südameatakk, insult ja perifeersete arterite haigus. CRP esinemine veres võib samuti viidata suurenenud restenoosi riskile, mis on angioplastikaga ravitud arteri sulgemine.
Hs-CRP testiga, mida nimetatakse ka hs-CRP analüüsiks, mõõdetakse C-reaktiivse valgu taset vere liitri kohta ning tulemuste põhjal hinnatakse patsiendi südame-veresoonkonna haiguste riski. Patsiendil, kellel on alla 1 milligrammi CRP liitri vere kohta, peetakse südame-veresoonkonna haiguste riski madalaks. Tase 1.0–2.9 milligrammi veres liitri kohta loetakse keskmise riski märgiks ning testitulemus, mis näitab 3 milligrammi või rohkem ühe liitri vere kohta, on märk sellest, et patsiendil on suur risk haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse.
Hs-CRP test on suhteliselt lihtne, laialdaselt kättesaadav test ja seda tehakse tavaliselt kolesterooli vereanalüüsi ajal. Kuigi kolesteroolitestid, mis mõõdavad madala tihedusega lipoproteiinide (LDL) ja kõrge tihedusega lipoproteiinide (HDL) taset veres, on abiks südamehaiguste riski määramisel, annavad hs-CRP testid lisateavet, mida ei saa koguda ainult lipiidide testimine. Terviseeksperdid soovitavad hs-CRP testimist nii 55-aastastele või vanematele patsientidele kui ka noorematele patsientidele, kellel on südamehaiguste risk. Organismi CRP taset võivad ajutiselt tõsta sellised asjad nagu infektsioon ja haigus, mistõttu patsiente ei soovitata testida, kui nad on vigastatud või haiged.