Kuumad ristkuklid on vürtsikas magus pärmileib, mida kristlased traditsiooniliselt suurel reedel vahetavad, eriti Inglismaal. Need on saadaval ka muudel aastaaegadel ja kuuluvad enamikus pagaritöökodades saadaolevate pärmiga kääritatud küpsetiste perekonda. Kuumad ristkuklid on tuttava ja omanäolise välimusega, kuna need on lehtsaiad, mis on enne küpsetamist tehtud taignast, glasuurist või lihtsatest kaldkriipsudest tehtud ristkülikutega. Traditsiooniliselt küpsetatakse kuumad ristkuklid suurel pannil kokku ja rebitakse lahti, tekitades kukli külgedele räbaldunud serva.
Tõeline kuum ristkuklike on pärmileib, mis on valmistatud pärmi, sooja piima, jahu, suhkru, vürtside, või ja sõstrate või rosinate segamisel. Taignal lastakse soojas kohas kerkida ja vormitakse siis kuklid ning asetatakse teiseks kergitamiseks pannile. Kui pagar teeb tainasse riste, lõikab ta kuklite pealsed enne ahju panemist läbi või moodustab taignaribadest risti, mis kleebitakse kukli ülaosale. Pärast küpsetamist lastakse kuklitel jahtuda ja seejärel tõmmatakse need lahti.
Mõned kuumad ristikuklid on tehtud glasuuriga, tavaliselt magusa sidruniglasuuriga. Seetõttu sarnanevad need paljude teiste hommikusöögiküpsetistega, mis kasutavad glasuuri dekoratiivse aktsendina. Erinevalt teistest magusatest kuklitest maitsestatakse kuumadele kuklitele traditsiooniliselt vürtse, nagu kaneel, nelk ja muskaatpähkel. Kondiitrile tekstuuri andmiseks lisatakse kuivatatud puuvilju, näiteks sõstraid.
Kuumade ristkuklite täpne päritolu on vaieldav. Kukke on lihavõttepühade traditsiooniga seostatud vähemalt 1300. aastatest, mil munk jagas kuklid suurel reedel vaestele. Risti sümbol pärineb aga kristlusest ja kukleid võidi algselt vahetada paganlike pühade ajal nagu pööripäev, kusjuures rist sümboliseerib aastaaegade ja kuufaaside vaheldust.
Ühe loo kohaselt olid kuumad ristkuklid paganlikus kogukonnas metsikult populaarsed ja varakristlik kirik püüdis neid keelata. Inglismaa Elizabeth I väidetavalt legaliseeris kuklid, seostades need kristlike pühadega. See lugu tundub mõneti apokrüüfne, arvestades, et kuumad ristkuklid olid kristlike pidustuste osa olnud juba enne Elizabethi sündi ja kristlik kirik ei kuuluta üldiselt kondiitritoodetele sõdu.
Ükskõik, kust kuklid algselt pärit on, on need nüüd populaarne ja maitsev lihavõttetoit. Kuuma ristkuklit leiab pagaritöökodadest aastaringselt ning paljud valmistavad ka spetsiaalseid lihavõtteversioone, mida saavad ette tellida pered, kes ise valmistada ei soovi. Kuumad ristkuklid on loomulikult maitsvad nii värskelt kui kuumalt, kuid on ka mõnusalt röstitud võiga.