Hooajaline depressioon, mida mõnikord nimetatakse hooajaliseks afektiivseks häireks (SAD), on depressiooni tüüp, mis on hooajaliselt seotud. Paljud inimesed mõtlevad hooajalisest depressioonist kuuldes talvemasendusele, sest depressioon on talvekuudel väga levinud, eriti kõrgetel laiuskraadidel, kus talvel on valgust vähe. Inimesed võivad aga kogeda ka suvel hooajalist depressiooni ja suvise depressiooniga inimestel võib kuluda kauem aega, et probleemist aru saada, kui nad seostavad hooajalise depressiooni ainult talvega.
Hooajalise depressiooniga inimene kogeb suve- või talvekuudel ärevust, väsimust, huvitust ja sarnaseid sümptomeid. Ta kipub palju magama, sööma rasket tärkliserikast toitu ja tal on probleeme motivatsiooniga. Hooaja sügavuses võib depressioon olla tõsine ja isegi kurnav. Hooaja lõppedes kogeb patsiendi meeleolu paranemist, mis võib mõnikord muutuda maaniaks. Selleks, et kellelgi diagnoositaks hooajaline depressioon, peab patsiendi ajaloos olema vähemalt kaks aastat kestnud aastaaegadega seotud depressiooni muster.
Hooajalise depressiooni harvaesinevas variatsioonis, mida nimetatakse vastupidiseks SAD-ks, kogevad inimesed suvekuudel maaniat. Kuna hooajaline depressioon hõlmab sageli üleminekuid depressiooni ja maania vahel, võib see olla bipolaarse häire eelkäija ning mõnel juhul võib tõesti bipolaarse häirega inimestel saada hooajalise depressiooni valesti diagnoosi ja vastupidi. Nende kahe meeleoluhäire ravimeetodid on väga erinevad, mistõttu on õige diagnoos ülioluline.
Talvise depressiooni korral näib patsientidele kasulikku valgusteraapia, sealhulgas koidiku simulatsioonid, mida kasutatakse selleks, et patsient tunneks, et päeval on rohkem valgust. Lisaks psühhoteraapiale võib kasutada ka antidepressante, et anda patsiendile võimalus rääkida probleemidest, mis võivad tekitada täiendavat ärevust ja depressiooni. Suvist depressiooni või maaniat ravitakse tavaliselt psühhoteraapia ja ravimitega.
Inimesed on mõnikord häbelikud depressiooni korral abi otsima, eriti kui tegemist on hooajaga seotud probleemidega, sest neil on piinlik või nad arvavad, et saavad sellest läbi. Ilma abita ei ole vaja depressiooni põdeda ning inimeste elukvaliteet võib vaimse tervise spetsialisti abiga ja mõne väikese elustiili muutusega oluliselt paraneda. Hooajalise depressiooniga toimetulek võib aidata inimestel olla depressiooniperioodidel tööl või koolis produktiivsem, mis võib olla väga kasulik.