Säästuvõlakiri on Ameerika Ühendriikide valitsuse emiteeritud riigivõlakirja vorm. Praegu on ringluses mitut tüüpi võlakirju, kusjuures EE-seeria võlakirjad on tavaline võlakirjatüüp, mida laiendatakse üksikinvestorile. Saadaval on ka I-seeria võlakirjad, samas kui teist säästuvõlakirja vormi, HH-seeria võlakirju enam ei emiteerita. Igat tüüpi säästuvõlakirjad teenivad investeeringult tulu, eeldusel, et neid hoitakse kuni lunastustähtajani.
USA valitsuse emiteeritud võlakirjad tekkisid esmakordselt I maailmasõja päevil. Kuna valitsus ei saanud teistelt riikidelt rahastamist, pöördus valitsus kodanike poole ja pakkus neile võimalust osta nn Liberty võlakirju. Kuna võlakirjad hakkasid pärast sõda aeguma, muutus võlakirjadega seotud võla refinantseerimine vajalikuks.
Aja jooksul kujunes hoiuvõlakiri väga turvaliseks viisiks, kuidas konservatiivselt luua pesamuna pensionipõlveks. Üldiselt mõtlevad inimesed võlakirju ostes EE-seeria võlakirjale. Need võlakirjad emiteeritakse poole nimiväärtusest ja nende tähtaeg on pika aja jooksul. Parima tootluse saavutamiseks on soovitatav hoida võlakirjast kinni kogu aegumisperioodi kolmkümmend aastat. Alates 2005. aasta maist makstakse uute EE-seeria võlakirjade puhul fikseeritud intressimäära, samas kui kõik enne seda kuupäeva emiteeritud EE võlakirjad koguvad intressi erineva valemi alusel.
Lisaks E-seeria võlakirjadele on olemas ka I-seeria. Need säästuvõlakirjad emiteeritakse täisnimiväärtusega ja pakuvad muutuvat intressimäära, mis on otseselt seotud praeguse inflatsioonitasemega. Tegelikult on sellel määral kaks komponenti. Seal on baasintress, mis on fikseeritud kogu võlakirja kehtivuse ajaks. Teine komponent on muutuv intressimäär, mida vaadatakse üle iga poole aasta tagant. Kui fikseeritud intressimäära komponendi kehtestab rahandusosakond, siis muutuva intressimäära korrigeerimine arvutatakse tarbijahinnaindeksi abil.
Ameerika Ühendriikide valitsus kehtestab hoiutähtede ostmisele iga-aastase limiidi. Alates 2008. aastast on selleks limiidiks seatud 5,000 dollarit USA dollarites, kuigi on võimalik osta nii elektroonilisi võlakirju kui ka seda summat kahekordistada. Paberist hoiuvõlakirja saab osta kohalikust pangast või krediidiühistust. Elektroonilisi võlakirju saab osta Internetist USA rahandusministeeriumi loodud turvalisel saidil. Valitsus pakub ka veebipõhist säästuvõlakirjade kalkulaatorit, mida üksikisikud saavad kasutada oma võlakirjade hetkeväärtuse ülevaatamiseks.
Hoiuvõlakirja ostmisega kaasnevad eelised ja kohustused. Seda tüüpi investeeringuga ei kaasne peaaegu mingit riski, mis tagab, et võlakirja omanik saab aja jooksul kindlasti tulu. Säästuvõlakirjade intress on aga võrreldes teiste investeerimisvõimalustega äärmiselt väike. Lisaks on tavaliselt vaja võlakirja pärast ostmist hoida vähemalt viis aastat, et vältida intressitrahvide tekkimist.
Kui säästuvõlakirja väärtus aastatega tõuseb, siis kasvult ei maksustata enne võlakirja lunastamist või kuni võlakirja täieliku lunastustähtajani kolmekümne aasta pärast. Inimestele, kes eelistavad maksta tulumaksu hiljem, mitte praegu, on igal aastal säästuvõlakirja ostmine hea valik. Siiski on alati võimalus, et piisavalt palju võlakirju saab tähtajaks või lunastatakse samal kalendriaastal, mis võib kaasa tuua piisavalt intressitulu, et viia üksikisik järgmisesse kõrgeima maksuklassi.