Mis on hõbesinine?

Lõuna-Ameerika lõunapoolsetest piirkondadest pärit hõbedane tiil on pardiliik. Selle pardi kahte alamliiki võib leida, üks selle piirkonna põhjaosas ja teine ​​​​lõunaosas. Hõbesinine on mõnevõrra erilise välimusega ja seda võib leida madalas magevees. Neid peetakse pardiks ja nad eelistavad pesitseda kaldal.

Teels on teatud tüüpi pardid, mis tähendab, et nad eelistavad toituda veepinnal. Tavaliselt eristuvad nad teistest partidest oma värvika välimuse tõttu. Hõbesinine teaduslik nimi on Anas versicolor. Seda nimetatakse mõnikord ka versicolori sinakaspruuniks. Kuigi punasinine peeti kunagi hõberehe alamliigiks, tunnustatakse seda nüüd eraldi liigina ja praegu on tunnustatud vaid kaks Anas versicolori alamliiki.

Anas versicolor versicolor, üldtuntud kui põhja-hõbesinine, võib leida hõbedase sinaka levila põhjaosas. See on levinud Boliivia, Uruguay ja Paraguay riikides. Lõuna-hõbesinine ehk Anas versicolor fretensis võib leida Lõuna-Ameerika lõunapoolseimast osast. Seda võib leida Argentina ja Tšiili lõunaosadest, aga ka Falklandi saartelt. Lõunapoolne hõbesinine on tavaliselt veidi suurem ja tumedam, kuid neil kahel alamliigil on üldiselt sama värvus.

Isase hõbesinaka pea ülaosa silmade kohal on väga tumepruun või must ja põsed on karvavärvi. Selle muidu sinise arve ülaosas on näha väike heleoranž laiguke ja vahel on näha ka arve keskelt alla jooksvat musta triipu. Tema kõri ja küljed on punakasvärvilised väikeste mustade täppidega ning rinnad ja esiküljed on karvavärvi ja silmatorkavamate täppidega. Selle linnu saba ja tagumine osa on peente võredega ning tema tiivad on tavaliselt hallikaspruunid. Samuti sillerdavad tiibadel sinakasrohelised sekundaarsed suled ja tavaliselt on näha kaks silmapaistvat valget riba.

Ka isased hõbesinad säilitavad selle värvuse aastaringselt, kuna neil on aastaringselt sama sulestik. Emasloomi saab isastest eristada nende veidi väiksema suuruse tõttu. Tavaliselt on need ka mõnevõrra tuhmima värviga.

Hõbesinine eelistab tavaliselt madalaid mageveekogusid, nagu tiigid ja väikesed järved. Erinevalt mõnest teisest partist eelistavad nad tavaliselt toituda veepinnal. Nad sukelduvad harva vee alla. Selle asemel eelistavad nad oma arvetega veepinda koorida, lootes putukaid kinni püüda. Nad toituvad ka veetaimestikust.

Hõbedad ehitavad pesa tavaliselt maale. Emased munevad viiest kuni kümnest munast, mis kooruvad veidi vähem kui kuu jooksul. Kuigi see on suhteliselt kuulekas liik, ei kõhkle see part tavaliselt oma pesa kaitsmast.