HIV-epidemioloogia uurib, kuidas HIV levib kogu maailmas ja kuidas viiruse levikut saab kõige paremini kontrollida. Epideemiliste haiguste põhjuste ning sotsiaalsete ja tervisemõjurite mõistmine on olulised uurimisvaldkonnad, eriti kuna igaüks neist on seotud HIV/AIDSiga. Mõistes igaühe epidemioloogiat, suudavad arstid ja teised tervishoiutöötajad ravi otsimise ajal nakatumise määra aeglustada. HIV-i epidemioloogiale spetsialiseerunud teadlased on päästnud miljoneid elusid, aidates inimestel mõista haiguste tõrje põhielemente, kuid võtmeelemente.
Ülemaailmse epideemiana on HIV-nakkused sagedamini kohtades, kus viiruse levikut käsitlev haridus puudub või ei ole täielikult omaks võetud. HIV epidemioloogia kaudu on teadlased leidnud, et see on tiheasustusega piirkondades tavaline nähtus. Uuringud näitavad, et nakatumise suurenemises on vähemalt osaliselt süüdi hästi koolitatud kvaliteetsete tervishoiuteenuste osutajate puudumine teenuse osutatavate kogukondade suhtes ning piiratud juurdepääs nendele teenuseosutajatele rahaliste piirangute tõttu. HIV-epidemioloogia suudab aga need nõrgad kohad täpselt välja tuua ning aidata riiklikel ja rahvusvahelistel ametivõimudel uurida teisi võimalusi inimeste harimiseks, et viiruse levikut aeglustada.
HIV-epidemioloogia on samuti oluline, et saada arusaamist teistest nakkustest, nagu tuberkuloos, mis sageli kaasneb HIV-nakkusega. Uurides, kuidas sellised infektsioonid nagu need kattuvad, on teadlastel parem levitada teavet selle kohta, kuidas vältida nii nakkusi kui ka kombineeritud nakkuse tõttu surmajuhtumite vähenemist. Samuti saab lähemalt uurida paralleelsete infektsioonide raviks kasutatavate ravimite efektiivsust.
HIV epidemioloogia kaudu saavad teadlased avastada ka kõrge riskiga rühmi, kellel on oht saada HIV-nakkus. Selle teabega relvastatud tervishoiuorganisatsioonid on paremini varustatud nende elanikkonnarühmadega töötamiseks, hoiatades teatud sotsiaalsete ja tervisemõjurite eest, mis aitavad kaasa viiruse levikule. HIV-epidemioloogia üks peamisi eesmärke on peatada uute nakkuste arvu suurenemine, eriti kõrge riskiga elanikkonnarühmades sündinud imikutel.
HIV-epidemioloogia on väga oluline tervishoiuteenuste, sealhulgas vaimse tervise teenuste arendamiseks piirkondades, kus nakatumise kontsentratsioon on kõrge. Sageli on need madala sissetulekuga piirkonnad, kus kodanikel on vähe või puudub igasugune juurdepääs kvaliteetsele tervishoiule. Sellised kontsentratsioonid varakult tuvastades saavad juurdepääsuga seotud tõkete minimeerimisele pühendunud ametiasutused aidata geograafiliselt täpselt kindlaks teha, milliseid tervishoiuteenuseid on vaja. Protsessi käigus saab uurida ka kultuurilisi ja majanduslikke probleeme, et nendes valdkondades inimesi paremini teenindada.