Hirschbergi test on kiire ja mitteinvasiivne sõeluuring strabismuse tuvastamiseks, mille puhul silmad ei ole joondatud. Hooldustöötajad saavad seda testi teha igas vanuses patsientidel rutiinse silmauuringu osana. Kui tuvastatakse strabismuse nähud, võib olukorra kohta lisateabe saamiseks ja ravisoovituste väljatöötamiseks soovitada täiendavaid katseid. Need võivad olenevalt põhjusest erineda.
Katses palub hooldaja patsiendil keskenduda otse sihtmärgile, valgustades silmadesse valgust. Õiges asendis olevatel inimestel peaks valgus peegelduma sarvkesta keskelt, otse pupilli kohal. Kui see liigub üle silma, näitab see, et patsiendi silmad ei ole päris joondatud. Hirschbergi testi kõrvalekalded võivad paljastada strabismuse, mis ei pruugi palja silmaga näha. Valgus võib langeda otse ühte pupillisse ja teise õpilase kohale, alla või küljele.
Kui hooldustöötajad märgivad, et silmad ei paista olevat joondatud, saavad nad mõõta kõrvalekalde astet, et teha kindlaks strabismuse raskusaste. Hirschbergi testi tulemused saab märkida patsiendi kaardile. Leiu kinnitamiseks on saadaval ka muud minimaalselt invasiivsete lähenemisviisidega testid, kuna raviteenuse osutaja ei taha patsienti häirida, kui diagnoos on vale. Patsiendi ajalugu võib samuti anda olulist teavet, kuna mõnel juhul võivad silmad Hirschbergi testis olla paigast ära, kuid olukorda selgitavad kergendavad asjaolud.
Strabismuse esmane diagnoos võib hõlmata Hirschbergi testi koos teiste silmade tervise kontrollimise protseduuridega. Kui patsient alustab ravi, võib osutuda vajalikuks järelkontroll. See võib aidata hooldusteenuse osutajal kindlaks teha, kas ravimeetod on tõhus ja kui hästi patsient sellele reageerib. Mõned patsiendid saavad kasu näiteks silmaharjutustest, samas kui teised võivad haigusseisundi raviks vajada prille, silmade lappimist või ravimeid. Oluline on kiiresti sekkuda, sest mida kauem lastakse strabismusel püsida, seda rohkem tüsistusi see võib põhjustada.
Silmaarsti poole pöördunud vanemad pöördusid pärast seda, kui lastearst on läbivaatuse käigus midagi murettekitavat märganud, ei tohiks paanikasse sattuda. Väikelaste silmahooldus on äärmiselt oluline ja lastearst võib soovida pigem karta kui kahetseda. Silmaarst saab selgitada, millised protseduurid on soovitatavad või vajalikud, et välja selgitada, kas probleem on olemas. Kui probleem tuvastatakse ja arst tunneb, et laps vajab ravi, saab tulemusi arutada vanematega, et anda neile teavet ravivõimaluste kohta.