Hinnanguline hindamine on kinnisvara hindamine, mille eesmärk on määrata kindlaks sellelt kinnisvaralt tasumisele kuuluva kinnisvaramaksu summa. Hinnangulised hinnangud ei kajasta tavaliselt õiglast turuväärtust ja neid ei tohiks käsitleda kinnisvara arveldamise või kinnisvara müügi korraldamise eesmärgil. Lisaks sellele, et hinnatud hinnangud on olulised kinnisvaramaksude määramise seisukohalt, võivad need mängida rolli ka omavalitsuse võlakirjade emiteerimisel.
Enamik riike nõuab inimestelt vähemalt osa kinnisvaramaksu tasumist, kui neil on kinnisvara. Maksusumma võib varieeruda ja mõnikord võetakse vastu seadusi, mis võimaldavad konkreetse projekti või tegevuse rahastamiseks koguda täiendavat kinnisvaramaksu. Hinnangu teeb valitsusametnik ja see võib olla fikseeritud kindla protsendina eeldatavast õiglasest turuväärtusest või määrata muul viisil. Tavaliselt hinnatakse kinnisvara ümber iga kord, kui nad omanikku vahetavad, kuigi inimesed võivad mõnikord taotleda ümberhindamisest vabastamist, näiteks kui vara hoitakse perekonnas, või taotleda uut hinnangulist hindamist, kui kinnisvara väärtus langeb järsult.
Kinnisvara hinnatud hinnang trükitakse tavaliselt maksuarvetele koos kohaldatava maksumääraga, et kinnisvaraomanikud mõistaksid oma arvete taga olevat matemaatikat. Samuti on võimalik pöörduda maksuhalduri poole ja küsida kinnisvara hetkehinnangu kohta. Maksuhaldur on ka isik, kellega rääkida, kui kinnisvaraomanik soovib mingil põhjusel lasta kinnisvara ümber hinnata, et koostada uus hinnanguline hinnang.
Kui rääkida omavalitsuse võlakirjadest, siis mõned omavalitsused emiteerivad nn hindamisvõlakirju. Hindamisvõlakirjad on tagatud kinnisvaramaksuga. Vald kohustub tagastama võlakirja kindlaksmääratud aja jooksul kinnisvaramaksuna tasutud rahadest. Võlakirjaomanikele meeldib üldiselt näha madalat riski, mis tähendab, et võlakirja väärtus oleks kinnisvaramaksutuluga võrreldes madal, kuna see suurendab võlakirja eduka tagasimaksmise võimalust.
Kui kinnisvaraturg kõigub, võib see mõjutada hinnangute hinnanguid ja avaldada jahutavat mõju kohalikele võlakirjadele. Madala kinnisvaramaksutuludega linnad võivad saada madala võlakirjareitingu, mistõttu on neil raske omavalitsuste võlakirju müües raha koguda, kuna investorid ei taha end ohtu seada, pannes raha võlakirjadesse, mida ei pruugita tagasi maksta.