Hingamise seiskumine on meditsiiniline hädaolukord, mida iseloomustab hingamise täielik seiskumine. Patsiendil tekib tavaliselt mõne minuti jooksul südameseiskus, kui ta seda kohe hingamisseiskuses ei tee. Kui normaalne gaasivahetus kopsudes katkeb kauemaks kui viieks minutiks, tekivad ajule pöördumatud kahjustused ning eduka elustamise korral võivad patsiendil tekkida püsivad neuroloogilised häired.
On mitmeid põhjuseid, miks kellelgi võib tekkida hingamisseiskus. Üheks põhjuseks on hingamisteede obstruktsioon, mis võib tekkida ülemistes või alumistes hingamisteedes ja mille põhjuseks võivad olla näiteks allergilised reaktsioonid, veri või lima hingamisteedes või võõrkeha hingamisteedes. Trauma võib samuti põhjustada hingamisseiskust, nagu ka neuroloogilised häired ja lihaste kahjustused. Teine põhjus on narkootikumide üleannustamine, mis aeglustab hingamissüsteemi ja südame löögisagedust ning võib põhjustada hingamise täielikku seiskumist.
Hingamise seiskumise märke on väga lihtne tuvastada. Patsient näib sageli äärmiselt erutatud, ei suuda rääkida ja võib žestiga näidata, et tal on hingamisraskusi. Enne hingamisseiskust võib hingamine olla vaevaline või ebaühtlane ning patsient võib olla segaduses või ilmneda muid kahjustuse sümptomeid. Väga kiiresti muutub patsient tavaliselt teadvusetuks ja tsüanootiliseks, küünealused, huuled ja jäsemed muutuvad siniseks.
Hingamise seiskumise viivitamatuks raviks on kunstlik ventilatsioon, et hapnik patsiendile jõuaks. See võib toimuda kardiopulmonaalse elustamise (CPR) vormis, mis on samuti ette nähtud südame taaskäivitamiseks. Kui patsient hingab uuesti, saab võtta meetmeid, et välja selgitada, miks patsient vahistati, ja ravida selle põhjust. Mõnel juhul võib patsient vajada pikaajalist kunstlikku ventilatsiooni, kuna ta ei saa iseseisvalt hingata.
Selle meditsiinilise hädaolukorra tõsidust ei saa alahinnata. Kui kellelgi hingamine lakkab, tuleb kiirabi kutsumise ajal viivitamatult teha kunstlik ventilatsioon. Hingamis- või südameseiskusest teatamiseks helistades peaks helistaja kiiresti teatama asukoha ja tegema selgeks, et patsient ei hinga. Tavaliselt palutakse helistajal püsida liinil kuni kiirabi saabumiseni ning vajadusel juhendatakse teda päästva hingamise, CPR-i ja muude meetmetega, mida saab võtta, et parandada patsiendi ellujäämisvõimalusi selleks kuluva aja jooksul. kiirabi kohalejõudmiseks.