Kirjandustekste uurides järgivad teadlased sageli reegleid või kindlat süsteemi, millele oma tõlgendamise aluseks võtta. Samamoodi võib sellisest meetodist kinnipidamist nõuda ka mittekirjanduslike tekstide, näiteks kunsti või filosoofia tõlgendamine. Teksti tõlgendamiseks ja mõistmiseks kasutatavaid spetsiifilisi reegleid nimetatakse ühiselt hermeneutikaks.
Vana-Kreeka mütoloogias tõlgendas jumal Hermes teiste jumalate sõnumeid. Nagu Hermese nimi, pärineb termin hermeneutika kreekakeelsest sõnast “tõlk”. Süsteemi kasutamise kontseptsiooni tekstide tõlgendamiseks märkis esmakordselt Aristoteles.
Tänapäeval kasutatakse sõna hermeneutika üldiselt Piibli tõlgendamise tähistamiseks. Pühakirja hermeneutikat kasutavad religiooniteadlased süsteemina, mille abil Piibli tähendusi õigesti mõista. Järgides konkreetseid juhiseid, püüavad teadlased paljastada Pühakirjas toodud põhitõed.
Piibli tõlgendamisel on neli peamist koolkonda ja igaüks kasutab selles protsessis oma hermeneutikakomplekti. Näiteks sõnasõnaline hermeneutika nõuab, et Piiblit tuleks tõlgendada sõna-sõnalt, vastavalt sõnade kõige põhilisematele tähendustele. Ja vastupidi, allegooriline hermeneutika peab tekstil omaette ja kõrgemat tähendustasandit. Moraalihermeneutikat kasutavad õpetlased püüavad leida eetilisi õppetunde Pühakirjast. Lõpuks püüab müstiline hermeneutika seostada Piibli sündmusi tänapäeva elu sündmustega.
Kui hermeneutikast räägitakse tavaliselt Piiblile viidates, kasutatakse muid tõlgendussüsteeme ka paljude teiste tekstide mõistmisel. Näiteks sotsioloogias oleks väga raske mõista sotsiaalse sündmuse tähendust ilma selle tõlgendamiseks süsteemi kasutamata. Sotsioloogiline hermeneutika nõuab aga, et sotsiaalse sündmuse olulisust tuleb tõlgendada, uurides, mida see sündmus asjassepuutuvatele isikutele tähendab. Seetõttu on sotsioloogidel selle süsteemi kaudu konkreetne meetod, mis aitab neil mõista ühiskondi, mida nad uurivad.
Näiteks Rosa Parksi 1955. aasta kodanikuõiguste protesti peetakse Ameerika ajaloos oluliseks ühiskondlikuks sündmuseks. Iseenesest pole Parksi keeldumisel bussis istet loovutamast omane tähendus. Uurides aga, mida see sündmus asjaosalistele tähendas – Parksi arusaama, et ta oli sunnitud oma istekohalt vabastama, kui alandavat, bussijuhi arusaama Parksi keeldumisest vaenulikuna ja mis kõige tähtsam – viise, kuidas sündmus muutus või tugevdas peaaegu iga Ameerika kodaniku arvamust segregatsiooni kohta – sotsioloogid suudavad tõlgendada sündmuse üldist tähtsust.
Hermeneutika on tekstide tõlgendamisel oluline peaaegu igas keerukas uurimisvaldkonnas. Teadmiste poole püüdlemine sõltub suuresti nende teadmiste saavutamiseks loodud süsteemi kasutamisest. Seetõttu kasutavad õigus-, filosoofia-, kunsti- ja kirjandusteadlased kõik spetsiifilist hermeneutikat, et jõuda oma maailma tõlgendusteni.