Hematoloogia on see meditsiiniline eriala, mis tegeleb verega ja vere tekkega luuüdis. Hematoloogia uurib punaseid ja valgeid vereliblesid, nende suhtelisi proportsioone ja üldist rakkude tervist ning haigusi, mis on põhjustatud nendevahelisest tasakaalustamatusest, eriti leukeemiat ja aneemiat. Punased verelibled kannavad hapnikku kopsudest erinevatesse kehaosadesse ja valged verelibled võitlevad infektsioonidega. Mõlemad on vajalikud, kuid need peavad olema kehas õiges vahekorras või süsteemid lagunevad.
Aneemia on punaste vereliblede vähesus, seisund, mida võivad põhjustada mitmed erinevad tegurid. Fertiilses eas naised on tõenäolisemalt aneemilised kui keegi teine, kuna nad kaotavad igakuiselt menstruatsiooniga punaseid vereliblesid. Rauapuudusest tingitud aneemiat saab rauapreparaatidega kergesti ravida. Muud tüüpi aneemiat, mille põhjused on raskemini ravitavad, võib olla raskem ravida ja eluohtlik. Hematoloogia diagnoosib need seisundid ja määrab neile sobiva ravi.
Leukeemia on seisund, mille puhul luuüdi toodab liiga palju valgeid vereliblesid. Need on tavaliselt ebanormaalsed valged verelibled ja nende suur arv tõrjub punaseid vereliblesid, põhjustades aneemiat ja muid ohtlikke sümptomeid. Hematoloogia tunneb ära mitut erinevat tüüpi leukeemiat, millel on erinevad põhjused ja erinevad raviprotokollid.
Äge leukeemia vajab kohest ravi, kuna see on koheselt eluohtlik, kuid mõningaid kroonilise leukeemia vorme saab jälgida ilma ravita kuni sümptomite ilmnemiseni. Keemiaravi võib leukeemiahaigete jaoks palju ära teha ja on praegu üks peamisi vahendeid arstide leukeemia tööriistakastis. Teine on luuüdi siirdamine, mis on tunduvalt pealetükkivam.
Hematoloogilise vihmavarju alla kuuluvate haiguste sümptomid on väga mitmekesised ja neid on lihtne segi ajada teiste haigustega. Kiire vereanalüüs rakkude arvu määramiseks võib aga hematoloogile kiiresti öelda, kas patsiendil on veres häire või mitte.