Heitlehised põõsad on mitmetüvelised puittaimed, mis ajavad oma lehestikku hooajaliselt maha abstsissioonina tuntud protsessi käigus; külmade ja parasvöötme piirkondade põõsad langetavad lehti sügisel, valmistudes talveks, ning kuumade ja troopiliste piirkondade põõsad kipuvad neid langetama kuival hooajal. Abstsissioon toimub taimeressursside säästmiseks külmal või põuasel ajal ning uus lehestik hakkab tekkima niipea, kui ajad on taas soodsad.
Mõned lehtpuud ja põõsad teevad lehestikus mitu suurejoonelist värvimuutust, enne kui nad kõik maha jätavad. Need värvimuutused tekivad taimede klorofülli tootmise aeglustumise tagajärjel veepuuduse või päikesevalguse vähenemise stressirohketel perioodidel. Sügisel parasvöötmes, kui külmematele öödele eelneb lühemad päevad, ei asenda taimed fotosünteesi käigus kaduma läinud klorofülli pigmente ning selle tulemusena hakkavad võimust võtma teised pigmendid nagu antotsüaniinid ja karotenoidid. Antotsüaniin muudab lehed punaseks ja lillaks ning karotenoid muudab lehed kollaseks, oranžiks ja pruuniks.
On tavaline, et paljud lehtpuud ja põõsad õitsevad lehtedeta faasis. Kui lehed on kadunud, paistavad õied silma ja neil on suurem võimalus tolmeldamiseks. Õite õietolmu saab mugavamalt ära kanda tuul või tolmeldavad putukad.
Ajavahemik pärast õitsemist ja enne uute lehtede kasvu algust on ideaalne lehtpõõsaste pügamiseks. Taimede tervise säilitamiseks on vaja kärpida lehtpuid ja põõsaid. Lõikamise käigus eemaldatakse nii surnud ja haiged oksad kui ka ülekasvanud või murdunud oksad. Taimed võib pügada nende loomulikus vormis või lõigata need teatud dekoratiivse kujuga.
Õitsvaid heitlehiseid põõsaid kasutatakse maastikuaianduses sageli dekoratiivpuuna. Teisi heitlehiseid põõsaid ja puid võib kasutada nende atraktiivse lehestiku, erksavärviliste varte ja huvitavate hargnemiste tõttu. Et vältida lehtpõõsaste liiga sagedast pügamist, on hea mõte alguses ette planeerida ja hoolikalt läbi mõelda, kuhu need istutada. See aitab arvestada põõsaste kasvukiirust, harunemist ja võimalikku kõrgust ning istutada õitsvad lehtpõõsad üksteisest ja teistest taimedest piisavale kaugusele, et vältida edaspidist ülerahvastatust. Mõned populaarsed heitlehised põõsad ja puud on näiteks forsüütia, kuslapuu, viburnum, haab, kask, jalakas, vaher ja lehis; lehis on muide ka okaspuu.