Healoomuline hüpertensioon on meditsiiniline termin, mida kasutatakse kõrge vererõhu vormi kirjeldamiseks, mis kipub arenema aeglaselt ja ei pruugi mitu aastat põhjustada mingeid märgatavaid sümptomeid. Selle haiguse aeglase progresseerumise tõttu on seda raske diagnoosida ja see võib järk-järgult kahjustada erinevaid kehaorganeid. Enne selle seisundi diagnoosimist võivad esineda kerged sümptomid, nagu peavalu või iiveldus, kuid sageli seletatakse neid sümptomeid mõne muu põhjusena. Kui healoomuline hüpertensioon on diagnoositud, koosneb ravi tavaliselt dieedi muutustest, elustiili muutmisest ja võib-olla retseptiravimite kasutamisest.
Healoomulise hüpertensiooni diagnoosimise raskuste tõttu on ennetamine parim viis. Tervislik toitumine ja ideaalkaalu säilitamine on kõrge vererõhu ennetamisel kriitilise tähtsusega. Mõõdukas treeningprogramm on üldiselt soovitatav neile, kes on treenimiseks piisavalt terved. Healoomulise hüpertensiooni tekkeriskiga inimestel tuleks vältida suitsetamist ja liigset alkoholitarbimist. Regulaarsed arstivisiidid võivad samuti aidata tuvastada vererõhu taseme tõusu, nii et ravimeid saab välja kirjutada enne, kui südamele või muudele kehaorganitele tekib tõsine kahjustus.
Need, kelle perekonnas on esinenud kõrget vererõhku, peaksid olema eriti usinad terve vererõhutaseme hoidmisel. Teatud haigusseisunditega, näiteks neeruhaigusega patsientidele võidakse välja kirjutada ravimeid, mille eesmärk on reguleerida vererõhku, isegi kui healoomulist hüpertensiooni ei ole diagnoositud. Tavaliselt soovitatakse tervel inimesel kontrollida vererõhku vähemalt kord aastas.
Lõppkokkuvõttes põhjustab healoomuline hüpertensioon peaaegu alati haigusseisundit, mida nimetatakse pahaloomuliseks hüpertensiooniks. See tähendab, et vererõhk tõuseb märgatavalt kõrgeks ja võib hakata ilmnema elundikahjustus. Kui see juhtub, võidakse lisaks soovitatud toitumis- ja elustiilimuutustele anda ka retseptiravimeid. Mõnel juhul võidakse nende ravimite kasutamine katkestada pärast seda, kui patsient on omaks võtnud tervislikuma elustiili. Muudel juhtudel tuleb neid ravimeid võtta kogu patsiendi elu.
Kõrge vererõhu peamised ohud on südameataki või insuldi suurenenud risk. Mõlemad seisundid võivad lõppeda surmaga ja on sageli täielikult välditavad. Lihtne reis arsti juurde võib aidata hinnata individuaalseid riske healoomulise hüpertensiooni tekkeks ning individuaalsetest vajadustest lähtuvalt saab koostada raviplaani.