Hapkido on Korea võitluskunsti liik, mis keskendub pigem kaitsele kui rünnakule ja on loodud vastase neutraliseerimiseks mitmesuguste tehnikate abil. See on distsipliin, mis on mõeldud ka vaimu selgitamiseks ja rahustamiseks, ning hapkidoga tegelejad püüavad end ka isiksusena arendada. Kuigi seda ei praktiseerita nii laialdaselt kui mõnda muud Aasia võitluskunsti, on see vorm läänes üha populaarsem.
Hapkido praktika arenes välja mitmesugustest teistest võitluskunstidest, mida on harrastatud palju-palju aastaid. Tänapäeval tuntud vormi peetakse suhteliselt kaasaegseks võitluskunstiks, mille alguskuupäev on umbes 1900. aastate keskpaik. Kahele suurmeistrile, Han Jae Jile ja Yong-Sul Choile, omistatakse distsipliini kujundamise ja selle läänes tutvustamise eest. Mõned aga tunnustavad Yong-Sul Choid üksi. Mõlemad suurmeistrid tulid USA-sse 1980. aastatel eesmärgiga avada hapkido koole ja suurendada lääneriikide teadlikkust võitluskunstist ning hilisematel aastatel järgnesid neile teised meistrid, kes soovisid säilitada nende kahe mehe õpetusi.
Korea keeles tähendab hapkido eluenergia (ki) ja harmoonia (hap) teed (do). Hapkido on loodud võitluskunstiks, mis harmoniseerib keha energiat, säilitades samal ajal mitteagressiivsuse. Paljud võitluskunstid keskenduvad mitteagressiivsusele ning neid saavad harrastada igas suuruses ja tugevuses mehed ja naised. See vorm on pigem arvutatud liigutuste kui toore jõu kohta.
Hapkidot juhivad kolm olulist põhimõtet. Esimene on seotud ümmarguse olemusega, et kõik liigutused liiguvad ringi sees ja et sparringut hoitakse energiapalli sees, vastased koondavad energia tihedalt sisse. See kunst hõlmab ka jõe põhimõtet, mis hõlmab voolavat ja kergesti kohandatavat liikumist; energiat hoitakse õigeks hetkeks, nagu jõgi puhkeb. Hapkido kasutab mõjutamise põhimõtet, sundides ründajat kaitseliigutusi tegema ja jätma avasid, mida saab ära kasutada.
See distsipliin hõlmab relvi, teadmisi närvipunktidest, löömist, viskeid, liigeste lukke ja löömistehnikaid sujuvaks ja ilusaks distsipliiniks, kus ründaja saab kergesti neutraliseerida. Kaitsev võitluskunst on Hapkido loodud selleks, et suunata rünnak rahumeelsel viisil tagasi ründajale. Sageli kasutab see ründaja immobiliseerimiseks ära närvipunkte koos liigestega. See distsipliin ei nõua suurt jõudu ja selle tulemusena integreeritakse Hapkido sageli nõrgematele inimestele mõeldud enesekaitsetundidesse.
Hapkido hõlmab füüsilist ja vaimset distsipliini, et arendada iseloomu ning enesekaitseoskusi. Soovitud lõpptulemus on hästi ümar, rahumeelne isiksus, kes on võimeline ennast kaitsma olukordades, kus see on õigustatud.