Hambasüstal on instrument, mida hambaarst kasutab suuhooldusprotseduurideks valmistudes patsiendi suu erinevate piirkondade tuimestamiseks. Seda tüüpi instrumendil on mitu osa, mis võimaldavad seadmel toota õhukest tuimastavat ainet, mida nimetatakse lokaalanesteetikumiks. Süstlad võivad olla ohtlikud, kui neid ei käsitseta õigesti.
Meditsiiniline instrument, mida kasutatakse suu tuimaks muutmiseks, takistab patsiendil valu kogemast mitmesuguste hambaraviprotseduuride ajal. Näiteks võib hambasüstlas kasutatav anesteetikum tuimestada hamba närve, millele tuleb teha juureravi, mis on protseduur, mida hambaarst teeb nakatunud hamba päästmiseks. Hambaarstid kasutavad hambaravisüstalt ka igemete lokaalseks tuimestamiseks enne juurte hööveldamist ja ketendust, mis hõlmab kõvade toidujääkide kraapimist hambajuurte pinnalt.
Suusüstal on mitu keerulist osa, mis töötavad koos lokaalanesteetikumi manustamiseks. Pöidla rõngas võimaldab hambaarstil kontrollida süstla liikumist. Pärast seda, kui hambaarst on anesteetikumi karpulli süstla silindrisse laadinud, surub ta pöidla rõngast karpulli poole, nii et harpuun – terav konks – tungib läbi süstla kummikorgi. Seejärel surub kolvivarras seda kummikorki, surudes anesteetikumi lahuse läbi nõela, mille rummu on kinnitatud süstla keermestatud otsa külge.
Teine oluline osa suhu anesteetiliseks süstimiseks kasutatava seadme osaks on klaasist valmistatud tuimestuskarp ise. Peale selle, et ühes otsas on kummikork, on sellel ka alumiiniumkork, mille teises otsas on kummist diafragma. Neid padruneid tuleb hoida toatemperatuuril ja neid ei saa hambasüstlasse sisestada, kui need on mõranenud või kui tuimestuslahus karpulis on aegunud.
Hambasüstalt tuleb käsitseda ettevaatlikult, et vältida kahju nii meditsiinitöötajale kui ka patsiendile. Näiteks võib nõelaga hambasüstla laadimine ja pikemaks ajaks nii seisma jätmine põhjustada nõelast metalli lekkimise anesteetikumi lahusesse, mis põhjustab patsiendi suhu süstimisel turset. Lisaks peab tervishoiutöötaja kasutatud hambasüstlanõela käsitsema ettevaatlikult, et vältida sellega torkimist, mis võib viia nakkushaiguste edasikandumiseni patsiendil, kelle puhul seda kasutati.