Haloongaas on keemiline ühend, mida kasutatakse sageli tulekustutussüsteemides. Kuigi selle toote esmakordsest leiutamisest saadik on välja töötatud mitu erinevat tüüpi halooni, olid paljud neist inimestele ohtlikud või surmavad. Alates 20. sajandi lõpust on kaks ohutumat tüüpi halooni asendanud varasemad versioonid. Nende hulka kuuluvad veeldatud tüüpi 1211 ja 1301 haloon. Mõlemad on tuntud teadusliku nimetusega bromotrifluorometaan.
Põlemiseks on vaja hapnikku, soojust ja kütuseallikat. Mõned varajased haloongaasitooted katkestavad tulekahju summutamiseks ruumi hapnikuvarustuse. Kuigi see oli tõhus viis tulekahju kustutamiseks, võib see tappa ka kõik sel ajal ruumis viibinud inimesed. Uuemad haloonisüsteemid lihtsalt takistavad hapniku reageerimist kütuseallikaga, et tekitada tulekahju, muutes need sõitjate jaoks palju ohutumaks.
Haloongaasi peamine eelis on selle võime kiiresti kustutada tulekahju ruumis olevaid esemeid kahjustamata. See on mittejuhtiv, mittelenduv ega jäta pärast tulekahju summutamist jääki. See muudab halooni populaarseks valikuks arvutilaborites, muuseumides ja raamatukogudes. See on tõhus valik ka elektriseadmete kaitsmiseks ning seda kasutatakse sageli paatides ja lennukites. Haloongaasi võib kasutada tulekustutussüsteemides või keemilises tulekustutis.
Kuigi kahte praegu kasutatavat haloongaasi tüüpi ei peeta üldiselt surmavaks, võivad need tulekahju kustutamisel siiski toksilisi kõrvalsaadusi tekitada. Ruumis viibijad peaksid haloonisüsteemi aktiveerimisel kiiresti väljuma ega tohi siseneda enne, kui kõik gaasiaurud on hajunud. Samuti on oluline pärast aktiveerimist süsteemi uuesti laadida, et tagada pidev tulekaitse.
1987. aasta Montreali protokollis kehtestati haloongaas keskkonnariskina koos paljude muude külmutusagensi ja kemikaalidega, mis on seotud osoonikihi kahanemisega. Vastavalt käesolevale protokollile keelas USA Keskkonnakaitseagentuur (EPA) uute haloonitoodete tootmise alates 1994. aastast. Olemasolevate süsteemidega inimestel on endiselt lubatud halooni kasutada ning olemasolevaid varusid jälgitakse hoolikalt, et tagada vajadusel hooldus ja täitmine. Kõik haloonid tuleb EPA juhiste kohaselt ümber töödelda, et minimeerida kahjulikku mõju keskkonnale. EPA andmetel peaksid praegused tarned jätkuma vähemalt 2030. aastani.