Hallpike’i manööver, tuntud ka kui Dix-Hallpike’i test, on meditsiiniline test, mida arst võib teha peapöörituse või peapöörituse all kannatavale patsiendile. Hallpike’i manöövrit kasutatakse tavaliselt selleks, et teha kindlaks, kas patsiendi pearinglus on põhjustatud sisekõrva häirest. Pearinglusega patsiendid võivad arstliku läbivaatuse käigus läbida mitmeid teste. Pärast Hallpike’i manöövrit ja muid teste suudavad paljud arstid paremini diagnoosida patsiendi pearingluse põhjust ja soovitada sobivat ravi.
Hallpike’i manöövri ajal istub patsient tavaliselt lauale. Tavaliselt paneb arst patsiendi väga kiiresti pikali, nii et tema pea ripub üle laua serva. Kui patsient lamab, pöörab arst enamikul juhtudel samaaegselt patsiendi pead vasakule või paremale. Patsientidel tekib sellest manöövrist sageli väga kiiresti pearinglus ja nüstagm, kui neil on sisekõrva häire. Nüstagm on tahtmatu silmade liikumine, mis üldiselt põhjustab silmade kiiret liikumist ühes suunas vaheldumisi sujuvama silmaliigutusega teises suunas.
Muud peapöörituse põhjuste testid võivad hõlmata kuulmistesti ja südame löögisageduse teste. Kuulmistestid aitavad sageli arstil kindlaks teha, kas patsiendil on kõrvafunktsiooni häired, mis võivad kaasa aidata tema pearinglusele. Arst võib stetoskoobiga kontrollida patsiendi südame löögisagedust või südamerütmi, kui patsient on pikali ja kohe pärast püstitõusmist. Mõnel juhul võib see test kindlaks teha, kas inimese pearinglus on põhjustatud ortostaatilisest hüpotensioonist ehk vererõhu äkilisest langusest. Patsient võib seista ka suletud silmadega, et arst saaks näha, kas tekivad kõikumised või muud tasakaaluhäired.
Healoomuline paroksüsmaalne positsiooniline peapööritus on peapöörituse tüüp, mis tuleneb tavaliselt sisekõrva häirest ja mille võib avastada, kui arst teeb Hallpike’i manöövri. Selle seisundiga patsientidel on sisekõrva kanalites osakeste jaotus sageli ebaühtlane või ebanormaalne. Neid osakesi kasutatakse tavaliselt liikumise ja gravitatsiooni tundlikkuse suurendamiseks ning inimeste õige tasakaalu säilitamiseks. Ebaühtlane osakeste jaotus sisekõrvas põhjustab tavaliselt peapööritust või pearingluse episoode. Healoomulise paroksüsmaalse positsioonilise peapöörituse, samuti nägemise, oksendamise või iivelduse ähmastumise korral võivad tekkida pöörlemistunne, peapööritus ja tasakaalukaotus.
Mõned arstid kasutavad kontorivisiidi ajal kanali ümberpaigutamise protseduuri, et asetada patsiendi sisekõrvas olevad osakesed ümber. Arst hoiab tavaliselt patsiendi pead ühes asendis umbes 30 sekundit ja seejärel hoiab pead mitmes teises asendis, kusjuures iga asend kestab umbes 30 sekundit. Mõned arstid võivad teha operatsiooni luukorgi kinnitamiseks sisekõrva juhtudel, kui kanali ümberpaigutamine ei ole efektiivne. Paljudel peapööritusega patsientidel on peapöörituse tekkimisel kasu kohe istumisest ning kepi kasutamine võib aidata patsientidel kõndimisel tasakaalu säilitada.